Ehitamata aiad ja remondi ootel kodud. Sõjahirmu tunnistamist tajutakse argpüksluse ja reetmisena
Delfi uuriva toimetuse juht Holger Roonemaa ütleb, et pärast artiklitesarja sõjahirmust on nende poole pöördunud kümneid inimesi, kes jagavad lugusid sõja mõjudest oma elule. Omamoodi peksukotiks on saanud sõjahirmu tekkimises ajakirjandus.
Pilt aiast on illustratiivne, see aed ei ole jäänud sõjahirmu tõttu uuendamata.
Foto: Tartu Postimees/Scanpix
„Läbiv joon, mida tuuakse välja, on see, et ajakirjandus on õhutanud sõjahirmu. Ja kui inimesed nii tunnevad, siis järelikult nii ongi. Teisalt ajakirjanduse ülesanne on informeerida ja mõnes mõttes on see sõnumitooja tulistamine,“ rääkis Roonemaa saates „Äripäeva arvamusliider“.
Frankenburg Technologiesi tegevjuht ning kaitseministeeriumi endine kantsler Kusti Salm nendib, et ta ei tea ühtegi inimest, kes usuks, et kui Ukraina sõja kaotab, jätab Venemaa järele.
Euroopat raputavad viimasel ajal uudised, milles räägitakse ettevalmistusest reaalseks sõjaks meie oma kodus, kuid sünge pildi maalimise asemel tuleks tegutseda ja uue olukorraga kohaneda, ütles Äripäeva välisuudiste toimetaja Indrek Lepik.
Autode tellimine Euroopast on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Põhjuseid on mitmeid: ostukäitumine on liikunud alates Covid-19 pandeemiast veebi, autot ei pea kohapeal otsimas käima, suurem mudelite ja varustusevalik ning nõudlus-pakkumus suhtest tulenevalt parem hinnatase. Ka Eesti maksukeskkond (CO₂-põhine automaks) suunab ostuotsuseid teadlikumaks – pelgalt ostuhinnast enam ei piisa, vaid vaadata tuleb kogukulu (TCO).