• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saksa riigi margad Eesti ettevõtluse toeks

    «Saksamaa on äärmiselt huvitatud, et nendes Euroopa riikides, kus sotsialism kokku varises, oleks tagatud ühiskonna ja majanduse demokraatlik ning stabiilne areng,» ütles Metz. Tema sõnul tagatakse majanduslik stabiilsus eeskätt erastatud ettevõtete toetamisega.
    Eelmisel nädalal lõppes abiprogramm 17 Eesti erastatud ettevõtte nõustamiseks, milleks Saksamaa kulutas ligi 13 miljonit krooni.
    «Oleme nõustanud Eesti valitsusaparaati, kõrgkoole, riigiasutusi, kaubandus-tööstuskoda, ettevõtteid, kuid eriti tähtsaks peame erastamisse puutuvat abi,» ütles Metz. Tema sõnul teeb Saksamaa praegu pingutusi, et Eestit kiiremini Euroopaga integreerida.
    Saksamaa nõustamisfirma GFA-IMC konsultante Eestis koordineerinud Klaus Hell ütles, et Eesti ettevõtete põhiprobleem on kapitali vähesus, mis piirab uuenduste tegemise kiirust. Häirivaks pidas Hell osalt ka erastamislepinguga ettevõtetele pandud investeerimis- ja tööhõivekohustusi.
    «Koostöö siinsete ettevõtetega kulges optimaalselt, suhteliselt lühikese ajaga õnnestus kõigis firmades asjaliku koostööni jõuda,» rääkis Hell.
    «Valisime sakslaste abiprogrammi peamiselt erastatud puidu-, toiduaine- ja tekstiilitööstusettevõtted,» ütles majandusministeeriumi ettevõtluse arengu osakonna väliskoostöö talituse juhataja Ivika Nõgel. Tema sõnul olid 17 Eestist valitud erastatud ettevõtet välisabi kvaliteediga rahul, mida pole kõigi väliskonsultantide puhul varem öelda saanud.
    Võru mööblitootja ASi Wermo peadirektor Richard Mutso hindas nõustajate kvalifikatsiooni ja abi uute turundusnippide leidmisel ning kvaliteedisüsteemi juurutamisel. Rakvere õmblustööstusettevõtte, ASi Virulane finantsdirektor Lehte Paales märkis, et sakslaste abi oli eriti tõhus ettevõtte finants- ja turustusteenistuste jaoks. Rakke lubjatehase tegevdirektor Ants Hõbemägi ütles, et peale uuenduste kulude ja omahinna arvestuses saadi konsultantidelt konkreetst abi ka lubjapõletustehnoloogia täiustamiseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Börsiteemad on hägused? Siit saab abi! Tallinna börsi juhi aktsiatesse investeerimise ABC
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Investori nädal: aktsionäride koosolekud, LHV aktsiate ja BluOri võlakirjade märkimine
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Ehituses mõjutavad otsuseid riik, alampakkujad ja teadmatus
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.