Saksa riigi margad Eesti ettevõtluse toeks

«Saksamaa on äärmiselt huvitatud, et nendes Euroopa riikides, kus sotsialism kokku varises, oleks tagatud ühiskonna ja majanduse demokraatlik ning stabiilne areng,» ütles Metz. Tema sõnul tagatakse majanduslik stabiilsus eeskätt erastatud ettevõtete toetamisega.

Eelmisel nädalal lõppes abiprogramm 17 Eesti erastatud ettevõtte nõustamiseks, milleks Saksamaa kulutas ligi 13 miljonit krooni.

«Oleme nõustanud Eesti valitsusaparaati, kõrgkoole, riigiasutusi, kaubandus-tööstuskoda, ettevõtteid, kuid eriti tähtsaks peame erastamisse puutuvat abi,» ütles Metz. Tema sõnul teeb Saksamaa praegu pingutusi, et Eestit kiiremini Euroopaga integreerida.

Saksamaa nõustamisfirma GFA-IMC konsultante Eestis koordineerinud Klaus Hell ütles, et Eesti ettevõtete põhiprobleem on kapitali vähesus, mis piirab uuenduste tegemise kiirust. Häirivaks pidas Hell osalt ka erastamislepinguga ettevõtetele pandud investeerimis- ja tööhõivekohustusi.

«Koostöö siinsete ettevõtetega kulges optimaalselt, suhteliselt lühikese ajaga õnnestus kõigis firmades asjaliku koostööni jõuda,» rääkis Hell.

«Valisime sakslaste abiprogrammi peamiselt erastatud puidu-, toiduaine- ja tekstiilitööstusettevõtted,» ütles majandusministeeriumi ettevõtluse arengu osakonna väliskoostöö talituse juhataja Ivika Nõgel. Tema sõnul olid 17 Eestist valitud erastatud ettevõtet välisabi kvaliteediga rahul, mida pole kõigi väliskonsultantide puhul varem öelda saanud.

Võru mööblitootja ASi Wermo peadirektor Richard Mutso hindas nõustajate kvalifikatsiooni ja abi uute turundusnippide leidmisel ning kvaliteedisüsteemi juurutamisel. Rakvere õmblustööstusettevõtte, ASi Virulane finantsdirektor Lehte Paales märkis, et sakslaste abi oli eriti tõhus ettevõtte finants- ja turustusteenistuste jaoks. Rakke lubjatehase tegevdirektor Ants Hõbemägi ütles, et peale uuenduste kulude ja omahinna arvestuses saadi konsultantidelt konkreetst abi ka lubjapõletustehnoloogia täiustamiseks.