8. juuni 1997 kell 22:00

Hansapanga juhid mõtlevad panga müümisele

«Meie põhimõte pole mitte ainult ise osta, vaid olla ostetav,» ütles Jüri Mõis reedel Äripäevale. Tema sõnul pole Hansapanga ostmiseks veel konkreetseid pakkumusi tehtud.

Dagens Industrile antud intervjuus ütles Mõis, et Hansapanga juhatusel pole midagi selle vastu, et olla osa mõnest suuremast pangast. «Rahvusvaheliselt laienemine oleks üks viis, kuidas hoida alles oma paremaid noori juhte,» väitis ta.

Hansapanga juhatuse aseesimehe Rain Lõhmuse sõnul aitaks panga liitumine mõne rahvusvahelise suurpangaga kaasa Eesti majanduse ühendamisele maailmamajandusega. Ta ütles, et panga jaoks on tähtsam operatsioonide kiirus ja töö efektiivsus, kui see, et pank on jätkuvalt iseseisev Hansapank. «Suuremasse pangandusgruppi kuulumine avab paremad võimalused laenata raha väljastpoolt, hoida kokku tööjõudu ja muuta tööd ratsionaalsemaks,» lausus ta.

Jüri Mõis ütles, et Hansapanga juhid on aru saanud, kui tähtis on kasvada ja kasvu stimuleerida, sest nüüdisaegne infotehnoloogia annab eelised ja kiirema arenguvõimaluse suurematele ettevõtetele.

Üks võimalus suurettevõtete kiire arenguga kaasa minna on lasta end üles osta, lausus Mõis. «Meil pole mõtet hakata kohapeal jalgratast leiutama, vaid püüda käia kaasas maailma tehnoloogilise arenguga,» lisas ta.

Mõisa sõnul ei saa Hansapank olla Eestis piisavalt efektiivne, sest siin on väga vähe elanikke. «Isegi kui Hansapank, Hoiupank ja Ühispank kokku panna, on see pank liiga väike ja ebaefektiivne,» sõnas ta.

Dagens Industrile antud intervjuus ütles Mõis, et Hansapanga eesmärk on muuta ennast atraktiivsemaks läbi pankade omandamise Balti riikides, sest globaalses perspektiivis on kolm Balti riiki üks piirkond.

«Hansapank võib olla hea pruut,» tunnistas Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhataja Aare Järvan. Ta ütles, et selles pole midagi imelikku, kui mõni välispank tuleks Eesti turule olemasoleva panga kaudu.

Pankade rahvusvaheliseks muutumine on paratamatu areng ja riik ei peaks sellele jäigalt vastu seisma, lausus Järvan. Tema sõnul on riigi huvides, et pangandussektor hästi töötaks, keskpanga mure on, et panga uus omanik oleks piisavalt usaldusväärne.

Järvan ütles, et ta ei usu, et välisomanikega suureneks raha sissevool Eestisse ja halbade laenude hulk. «Pigem on uued rahvusvahelised omanikud laenude andmisel konservatiivsemad,» leidis ta. «Kui uus omanik suudab intresse langetada operatsioonikulude vähendamise kaudu, on see väga hea märk,» lisas Järvan.

Hoiupanga juhatuse esimees, üks Hansapanga asutajatest Olari Taal ütles, et panga juhtkonna idee üllatas teda. «See on päris huvitav idee, mis minu arvates pole tänase päeva küsimus,» ütles ta.

Kuna Hansapanga asutajatele kuulub alla 30% panga aktsiatest, tuleb Taali sõnul panga müümisel arvestada ligi 2000 väikeaktsionäri arvamusega.

Audiitorfirma Price Waterhouse konsultant ja majandusõppejõud Hardo Pajula ütles, et Hansapanga müük oleks väga suur investeering. Tema sõnul suudaks strateegiline välisinvestor ehk emapank säilitada panga likviidsuse ka siis, kui Eestis käivitub nn must stsenaarium ja kohalik elanikkond viib oma säästud mujale.

Pajula sõnul tugevdaks välispankade tulek Eestisse konkurentsi kohalikul pangandusturul ja viiks seoses sellega laenuintressid alla. «See peaks meeldima põllumeestele, kes on seni vingunud kõrgete intresside pärast,» sõnas ta.

Hansapanga grupi vara maht oli aprilli lõpus 9,2 mld krooni ja kontserni kasumiprognoos on tänavu 320 mln krooni. Hansapanga grupp on Balti riikide suurim finantsasutus, kelle turuosa on selles piirkonnas umbes 12%.

Hetkel kuum