Owren rääkis, et tsemendi tootmine on energiamahukas, 45% tsemendi omahinnast moodustavad energiakulud. Seetõttu otsib Kunda Nordic Tsement võimalusi odavama energia saamiseks. «Plaanitav elektrijaam kataks poole ettevõtte elektrienergia vajadusest. Ülejäänud pool ostetaks jätkuvalt Eesti Energiast,» teatas Owren. Ta märkis veel, et linna gaasiküttele üleminek oleks oluline samm edasi Kunda linna keskkonna puhastumise suunas.
Owreni sõnul on praegu käimas läbirääkimised ja uuringud linna elamuid kütva riigiettevõttega Kunda Elamu ning finantsorganisatsioonidega, kuidas seda projekti ellu viia ja kuidas rahastada. «See on ikkagi väga kallis projekt,» sõnas Owren.
Ta rääkis, et ilmselt saab plaanidest lähemalt rääkida selle aasta augustis. Uue jaama ehitus algab kavatsetu järgi tuleva aasta augustis.
Möödunud reedel koosistunud majandusministeeriumi juures tegutsev energeetikanõukogu, mis on spetsialistidest ja ühiskonnategelastest koosnev nõuandev organisatsioon, arutas Kunda Nordic Tsemendi plaane.
Nõukogu liige, majandusministeeriumi asekantsler Arvi Hamburg ütles BNSile, et energeetikanõukogu andis ettevõtte plaanidele positiivse hinnangu. Energeetikanõukogu toetas Hamburgi sõnul ka sellist põlevkivitarnelepingu sõlmimist, kus arvestataks kivi kvaliteediga. Samuti on ettevõttel plaanis rajada oma karjäär.
Energeetikanõukogu tegi reedel ettepaneku arvestada riigil ja Eesti Energial suurtarbijate jaoks oma tariifiklassi, mis stimuleeriks neid rohkem elektrit tarbima.
Kunda Nordic Tsemendi mullune käive oli 285 mln krooni ning kahjum koos finantskohustustega oli umbes 30 mln krooni. Sellel aastal plaanib firma tegevjuhtkond lõpetada nullkasumiga. Juba 2000. aastal on Kunda Nordic Tsement normaalset kasumit tootev firma.
Umbes 75% ettevõtte toodangust eksporditakse.
1993. aastal loodud ettevõttesse on praeguseks investeeritud 570 miljonit krooni.
Praegu on firma üks omanik RASi Kunda Tehased kaudu Eesti riik, kellele kuulub 49,9% aktsiapakist. Suurem osa aktsiaid jaguneb nelja välisinvestori vahel. Tõenäoliselt müüb riik veel tänavu oma osaluse ettevõttes.
Seotud lood
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele