• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lina Belgia abiga põllule

    Tänavu külvati Belgiast saadetud linaseeme 100 hektarile. Kolme aasta pärast peaks lina külvipind Eestis kümnekordistuma, kusjuures seeme, väetised, taimekaitsemürgid ja nõustamine tuleb Belgiast.
    «Riigikogu eraldas linakasvatusele 1,2 miljonit krooni, mida kasutame sihtotstarbeliselt belglastega ühise programmi raames,» märgib keskühistu Eesti Lina esimees Vello Saarman.
    Linatöötlejaid pole Eestis eriti palju alles jäänud. Riigiettevõte Mooste Katsejaam tegeleb linakasvatuse agrotehnikaga, paljundab linaseemet ja katsetab uusi linasorte. Lina kasvatab ja töötleb ka Sõmerpalu riigimajand ja Võru linakombinaadis keskühistu Eesti Lina.
    Võru linavabrikus tehakse lühikesest linakiust looduslikku vatiini, mida saab kasutada näiteks ristpalkmajade tihendamisel. Võrus toodetakse ka linast taldu jalanõudesse, istumisaluseid saunalavale, soojustus- ja isolatsioonimaterjale.
    Mõni aeg tagasi töödeldi Eestis leotatud lina kiuks Põlva, Abja ja Võru linavabrikutes ja linakiust sai kangas Pärnu linakombinaadis.
    «Drastiline langus Eesti linakasvatuses algas pärast Pärnu linakombinaadi erastamist Iiri firmale Hermans Holiday, kes suretas linase riide tootmise Eestis välja,» täheldab Mooste katsejaama direktor Kalju Paalman.
    Tema sõnul viis Iiri firma Eestist ära hinnalised seadmed, tõi asemele vanaraua ja lasi ettevõtte pankrotti minna.
    Seejärel pankrotistus Abja linavabrik. Põlva linavabriku ostsid soomlased ja viisid sealt seadmed Soome, kus riik toetab linakasvatajaid 4500 FIMiga hektari kohta. Eesti Lina on Võru vabriku omanik 1995. aastast.
    «Vahetame siin toodetud pika linakiu Leedu linakombinaatides kanga vastu, kuid vahetuskurss on meile väga ebasoodne,» märgib Võru linavabriku direktor Kaido Kaust.
    Tema lootus on lina külvipinna suurenemisel, sest siis on ka vabrikus töödeldud linakiukogused suuremad ja neid saab pakkuda näiteks Belgia linakombinaatidele kanga valmistamiseks.
    Loodetakse ka Pärnu linakombinaadi taaskäivitamisele. «Pärnuga sarnaseid linakombinaate on Leedus 3 ja nad kõik töötavad kohati kolmes vahetuses,» märgib Kalju Paalman. Samas maksab nii Läti kui Leedu riik linakiu eest 60% ulatuses peale.
    Lisaks kiulinale kasvatatakse maailmas üha rohkem õlilina. Linaõli kasutatakse eeskätt katusevärvitööstuses.
    Eesti ettevõtted ostavad linaseemneõli peamiselt Saksamaalt 250 tonni aastas. Saksa riik doteerib linaõli hinnast 2/3 ja nii saab seda osta 10 krooni liiter.
    «Ise tootes kujuneks linaõli hind Eestis poole kallimaks,» märgib Paalman. Tema sõnul tehti Tallinna tehnikaülikoolis hiljuti võrdlev uurimus grafiit- ja linaõli kohta. Selgus, et linaseemneõli on paremate füüsikaliste omadustega, odavam ja loodusesõbralikum.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Arno Sillat: kolm kriisi saavad mööda ja lähitulevikus rohkem ei tule
Loodetavasti saavad peamised kriisid sügiseks lahenduse ning vähemalt kümme aastat lastakse normaalselt elada, kirjutab Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillat vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Loodetavasti saavad peamised kriisid sügiseks lahenduse ning vähemalt kümme aastat lastakse normaalselt elada, kirjutab Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillat vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Aasia aktsiad langesid koos USA futuuridega
Aasia aktsiad ja USA aktsiafutuurid langesid teisipäeval, investorid arutasid, kas Hiina värske stiimul võib piirata sulgemiste mõju majandusele.
Aasia aktsiad ja USA aktsiafutuurid langesid teisipäeval, investorid arutasid, kas Hiina värske stiimul võib piirata sulgemiste mõju majandusele.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: Vene miljardäri Eesti äridest, vanametalli hinnalangusest ja Repsi kohtusaagast
Kui Ukraina sõda kergitas esimese kuu ajaga vanametalli hinna ulmerekordini, on nüüdseks hind allapoole ronimas. Mis toimub metalliturul ja kuidas see mõjutab sektori ettevõtteid, räägib Äripäeva hommikuprogrammis vanametalli ümber töödelda aitava ettevõtte Cronimet Nordic juht Eva Pedjak.
Kui Ukraina sõda kergitas esimese kuu ajaga vanametalli hinna ulmerekordini, on nüüdseks hind allapoole ronimas. Mis toimub metalliturul ja kuidas see mõjutab sektori ettevõtteid, räägib Äripäeva hommikuprogrammis vanametalli ümber töödelda aitava ettevõtte Cronimet Nordic juht Eva Pedjak.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.