9. juuni 1997 kell 22:00

Hansapank väljub raamist

Kui raamid on saavutatud ja lagi paistab, on ühtede jaoks jõudnud kätte võimalus omas mahlas haududa ja saavutatud positsiooni nautida. Teised seavad endale uue eesmärgi ja püüdlevad kitsaksjäänud mängumaalt välja, nagu on otsustanud teha Hansapank.

Äripäev hindab Hansapanga juhtkonna otsust kaaluda panga müümist mõnele rahvusvahelisele suurpangale. Sellise soovi täitumine on toimetuse arvates kasulik nii pangale kui klientidele, samuti Eesti pangandusele. Samas tuleb tõdeda, et Hansapank on õigupoolest üks vähestest, kes sellise stsenaariumi järgi raamide laiendamisest võib rääkida.

Hansapanka nimetatakse Eesti majanduse lipulaevaks. 1991. aasta 1. juulil Tartu Kommertspanga filiaalina tegevust alustanud pank on kuue aastaga hõivanud Balti riikide finantsasutuste liidrikoha. Kogu grupi turuosa regioonis on praegu 12 protsenti. Ajapikku võib see veelgi suureneda, arvestades eeskätt seda, et erinevalt Lätist Leedus pangateenuseid veel ei osutata.

Paistab aga, et turuosa suurendamine ja liidripositsiooni kindlustamine Baltimaades ei oma Hansapanga juhtide jaoks piisavalt motivatsiooni. Aprillis aktsionäride üldkoosolekul öeldi välja mõte koostöö tegemise kohta maailma suurpankadega, mida võib tõlgendada soovina saada üheks osaks suures rahamaailmas.

Asjata ei tunnista Hansapanga juhatuse esimees Jüri Mõis, et rahvusvaheliselt laienemine on üks viis, kuidas hoida alles oma paremaid noori juhte. Hansapangas karjääri tegemise võimalus on seega ennast paljude jaoks lihtsalt ammendanud, ka materiaalses mõttes. On ikka kaks ise asja -- võõrustada maailma rahaturgudel ilma tegijaid ühena Eesti esipanga juhtidest või istuda nendega ühe laua taga ja ajada sama asja kui võrdne võrdsega.

Eesti pangandusse tooks suur välispank kaasa värsket verd, rahvusvahelist suhtumist ja tervet konkurentsi. Selge on aga see, et siin nullist alustamiseks on aeg möödas ja sellist võimalust suured tegijad vaevalt enam kasutaksid. Reaalne võimalus siin tegutsema hakata ongi üles osta mõni olemasolev pank. Eesti väiksust arvestades ollakse mõistagi huvitatud kõigis kolmes Balti riigis tegutsevast ettevõttest.

Selline samm suurendaks kliendi kindlustunnet ja usaldusväärsust panga vastu. Operatiivsemaks ja lihtsamaks muutuks rahvusvaheliste finantsoperatsioonide tegemine, mille osakaal maailma majandusse püüeldes aina suureneb. Alaneksid intressimäärad laenuturul ja see sunniks konkurentsis püsimiseks samaga vastama ka teisi panku.

Aktsionäride jaoks võib Hansapanga müümine mõnele maailma suurpangale olla kahesuguse mõjuga. Aktsia hind peaks sellise sammu korral tõusma. Teisalt võib juhtuda, et kui Hansapanga aktsiad vahetatakse välja emapanga aktsiate vastu, siis väikeaktsionärid loobuvad neist. Kui näiteks 0,01protsendiline osalus Hansapanga aktsiapakis tekitab reaalse omanikutunde, siis 0,0000001 protsenti mõnest suurest pangast ühes iga-aastase üldkoosolekuga kusagil Ameerikas ei pruugi investorit enam ahvatleda. Vaatamata sellele, et rahaliselt võib see isegi kasulikum olla.

See, et Hansapanga põhimõte pole ainult ise osta, vaid olla ostetav, näitab panga juhtkonna avatud suhtumist ja püüdlemist kõrgemale tasemele. Et tegemist on eraettevõttega, siis peaksid asja konkreetsemaks muutudes olema ka välistatud emotsionaalsed ja hämavad jutud Eesti majanduse mahamüümisest välismaalastele.

Seni konkreetseid pakkumusi Hansapanga ostmiseks Jüri Mõisa sõnade kohaselt veel tehtud pole, kuid Äripäeva arvates ei pruugi need enam mägede taga olla.

Hetkel kuum