Vedaja võib ekspediitorilt võlga nõuda kohtu kaudu või kinni pidada kaupa

Kui ekspedeerija jääb autovedajale osutatud teenuse eest võlgu, on lihtsaim võimalus vedajal raha kätte saada kohtu kaudu. Kohtu abil võla nõudmine on normaalne käitumine. Paraku autovedajad kardavad kohut. Seda peetakse pikaks ja mõtetuks asjaajamiseks.

Ekspediitori võlgade kasvades võetakse siiski advokaat ja pöördutakse ikkagi kohtu poole. Enamasti on aga siis juba käes ekspediitorfirma pankrot. Kui autovedaja saabki täitmisele kuuluva otsuse, siis pole seda tihti enam millegi arvel täita. On tavaline, et ekspediitorfirmal puudub vara. Panagakonto on nullis, ruumid ja auto on renditud. On vaid telefoni- ja faksiaparaat ning arvuti.

Rahvusvahelise maanteetranspordi liidu (sinna kuulub ka Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsioon) juriidiline komisjon on seisukohal, et CMR-konventsiooni järgi võib autovedaja ekspedeerija võlgnevuse korral kinni pidada tema poolt vahendatavat kaupa. Peale CMRi on oluline ka iga riigi oma seadusandlus. Praegu on käsil rahvusvaheline uurimistöö, kuidas haakuvad siseriiklikud seadused kõne all oleva CMRi sättega ja kuidas on võimalik seda rakendada. Meie oleme seisukohal, et igal juhul on õigus kaup kinni pidada, kui see kuulub võlgnikule. Eesti ekspediitorid ei ole tavaliselt kauba omanikud, lääne ekspediitorfirmad on aga mõnikord ka ise kauba omanikud.

Eestis kehtib ka asjaõigusseadus, millesse on sisse kirjutatud kinnipidamisõigus. Kuid selleski seaduses ei tule täpselt välja, kas kinnipeetav kaup peab olema ekspedeerija oma või mitte. Mina arvan, et peab.

Kauba kinnipidamine ei tähenda, et firmad seejärel isekeskis hakkavad protsessima. Kauba kinnipidaja peab pöörduma kohtu poole. Muidugi võib pärast kauba kinnipidamise fakti ilmnemist laheneda suhted iseenesest juba ühe päevaga.

Olukorra selgitamisel oleneb väga palju nüanssidest -- millised näevad välja veose dokumendid ja kuidas on midagi kokku lepitud. Meie kohtupraktika ei tunnista faksi tõendina. Tihti on aga Eestis kokkulepped tehtud faksi või telefoni teel. Samuti ei selgu paberitest, kes oli ekspediitor. Kauabavedu puudutavates dokumentides on olemas ainult saatja, saaja ja vedaja. Veofirmal peab kindlasti olema kirjalikult sõlmitud leping tööandja ehk ekspediitoriga. Leping peab sisaldama raha maksmist, viiviste maksmist ja muid üldisi veotingimusi. Kui need on selged ja kirjalikult fikseeritud, siis on see alus, millele toetuda, kui midagi juhtub.