Oma aruandes kinnitab ajutine pankrotihaldur, et MMMi pangakontodel on kokku 279 krooni ja 50 senti ning et tegelikult tuvastatud füüsilist vara on 16 000 krooni ulatuses. Vaiksaar selgitab, et MMMi enda esitatud pankrotiavalduses kirjeldatud vara enam kui 154 000 krooni eest eksisteerib vaid paberil.
Tegeliku varana õnnestus pankrotihalduril tuvastada vaid ühe arvuti, mootorratta ja kirjutusmasina olemasolu. Autoregistri andmeil kuulub MMMile veel küll neli sõiduautot, kuid need olevat võlgniku enda väitel täielikult amortiseerunud ja teadmata kadunud.
Rein Vaiksaar juhtis kohtu tähelepanu veel asjaolule, et MMMi põhivara hulka kuulub ka kümne miljoni krooni eest Makarovi Telekommunikatsioonide ASi aktsiaid. Kuna ka see aktsiaselts on pankrotis, siis on need aktsiad MMMi pankrotimenetluse seisukohalt väärtusetud, järeldas Vaiksaar.
Alates 1996. aasta juunist pole MMMil toimunud mingit majandustegevust. Vaiksaar nendib, et MMM on maksujõuetu, ning loeb üles ka selle tekkimise põhjused. Nendeks on halduri arvates rasked juhtimisvead, ettevõtte ülepaisutus, koordineerituse ja kontrolli puudumine MMMi kui valdusfirma ja tema tütarettevõtete vahel.
MMMi pankrotiavalduse esitanud ETK Hotelli ASi esindaja Ivar Tammemäe ei olnud ajutise pankrotihalduri ettepanekuga pankrotimenetluse lõpetamise kohta nõus. Tammemäe sõnul on kummaline, et MMMi esindajad ei ole suutnud anda mõistlikku seletust varade kadumisele.
Tallinna linnakohus andis ETK Hotelli ASile võimaluse pankrotimenetluse jätkamiseks juhul, kui ta paneb hiljemalt 20. juuniks tagatisena deposiiti 60 000 krooni.
Ivar Tammemäe ütles, et ETK Hotelli AS kujundab oma seisukoha ses suhtes järgmiseks nädalaks. Juhul kui tagatisraha ei laeku, lõpetab kohus MMMi pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata selle raugemise tõttu.
MMM oli pankrotiohus juba mullu, ent detsembris jõudsid tollal pankrotiavalduse esitanud Tallinna haigekassa ning MMMi juht ja omanik Jüri Makarov kohtuvälisele leppele, mille järgi Makarov lubas võlad tasuda.
Seotud lood
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.