Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Postside turumajanduse põhimõtete taustal

    Omamoodi ehk üllatav, ent tõsi -- postside vajab ka Interneti, tiigrihüppe ja oodatava arvutibuumi päevil tähelepanu. Kas aga turumajanduse põhimõtete taustal kohe monopolitroonile upitamist, on küsitav.
    Nii tänastes kui aastatagustes kirjatükkides kumab läbi vähene analüüs, pisiküsimuste suureks puhumine, ka ühel või teisel põhjusel möödarääkimine.
    Möödarääkimine saab alguse tõese taustandmestiku mittetundmisest, väärtõlgendusist või puudumisest. Põhjus võib olla samuti vajalike lähteandmete mitteavalikustamine.
    Postside tegevuse vaagimisel tuleb soostuda tõdemisega, et süsteemi olulisim koostisosa on klient ehk tarbija. Sestap on postside peaeesmärk osutuda klientidele nõutaval kvaliteedil teenuseid majanduslikult soodsamal viisil.
    Esimene vastuolu allikas -- postsidesüsteemi paremustamisel võtta ette üks postsideteenus või terve teenusepakk (nt Eesti Posti põhikirjas sätestatu alusel). Paraku praegu käib sõnasõda üksnes kuni 350grammiste postisaadetiste edastamise/kojukande ainuõiguse oma(nda)mise üle.
    Paar tõika selles osas. «...Meie ühed olulisemad töölõigud -- kirjad ja ajalehed -- ei anna kasumit,» teavitas Eesti Posti peadirektor Tarmo-Jaan Tõeleid (Postimees, 11.06.1997). Statistika aastaraamat näitab lähetatud kirjakoguse enam kui kahekordset kahanemist (1990. a lähetati 72,9 miljonit ja 1995. a 31,8 miljonit kirja).
    Niisiis on tegu kasumit mittetagava teenuseliigiga, mille maht aastati on kahanenud lausa silmnähtavalt.
    Nõrk äriplaan
    Usutavasti ei kuulu riigiettevõte Eesti Post mittetulundusühingute hulka. Kui nii, siis tuleks äriplaan üle vaadata.
    Üksikasjadesse laskumata tuleb osundada võimalusele pakkuda teenuseliik näiteks konkursi alusel täitmiseks soovijaile/taotlejaile välja. Seda enam, et ka kuni 350grammiste postisaadetiste edastamisel on Eestis tegutsejaid üksjagu.
    Turumajanduse edenemisega kaasnevad ka meil reklaam(posti)saadetised saadetiste üldmahus. Ent kui suur see osa on? Millisel määral ja viisil reklaamsaadetised mõjutavad postside tariifipoliitikat jne?
    Loomulikult võidakse osundada, et kõik see on linnade ehk isegi Tallinna probleem. Maapostside korraldamine olla hoopis teisem.
    Postiametkonna 1938./1939. aasta tegevusülevaade annab teada, et Eestis edastati ligikaudu 48,5 miljonit kiripostsaadetist (liht- ja tähtsaadetised, väärtkirjad). Seega enam-vähem tänapäevane suurusjärk, kusjuures linnade osa oli toona ligikaudu 84%.
    Eestis oli umbes 3700 posti- ja kirjatalu. Seejuures vaid 143 postiasutuses olid teenistuses nn postiametkonna koosseisulised töötajad. Ülejäänutes oli töösse kaasatud nii teiste ametiasutuste (nt valla- ja koolimajad, kauplused) töötajad kui eraisikud. Tööjõudu on maal praegu piisavalt.
    Kas Eesti Post on vaene? Viidatud Postimehe usutluse andmeil oli Eesti Posti töötajate keskmine palk 1996. aastal umbes 3100 krooni, linnapostiljonil 1600 krooni ning maapostiljonil 1200 krooni.
    Eesti Posti jõukustaset peaks iseloomustama ka nn kaasavara, st enne 1940. a sündmusi talle kuulunud kinnisvara. Näiteks Tallinnas kolm hoonet Harjumaal kaks hoonet, Järvamaal kolm, Läänemaal neli, kõikjal Eestis kokku 40 hoonet. Tallinna kesklinna büroo- ja äripindade rendihinnad on kuni 400 krooni ruutmeetri eest. Välja rentides näiteks 500 m², on kuu tulem kuni 200 000 krooni jne. Kas see tulu on ka äriplaanis kirjas?
    Ja lõpuks küsimus -- kelle määrata on hinnapoliitika? On see peresisene asi või peaks seda otsustama nn laiapõhjaline komisjon?
    Toona tegutsenud tariifinõukokku kuulus «esindajaid teede-, raha-, kaubandus- ja tööstus, põllumajandus-, sõjaministeeriumist jne. Ka kutsuti nõukogu istungil osalema riigikontrolli esindaja.»
    Mida vähem on asjassepuutuvaid arvandmeid avalikustatud, seda lihtsam on hämada ja keerutada. Ehk tuleb ka postsidele kasuks arukas tööjaotus nii erinevate koostööpartnerite kui konkurentide vahel.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.