17. juuni 1997
Jaga lugu:

Tollitariifide vastuvõtmine lükkus päeva võrra edasi

«Iga raisatud minut maksab Eesti maksumaksjale 26 000 krooni,» kommenteeris opositsiooni käitumist riigikogu majanduskomisjoni esimees Tiit Made.

Riigikogu opositsioonis olevate erakondade protesti kutsus esile majanduskomisjoni esimehe ja koalitsiooniparteide esindajate seadusevastane käitumine. Reformierakonna peasekretär Heiki Kranich esitas riigikogu majanduskomisjonile kaks ettepanekut tollitariifiseaduse muutmiseks. Ta tegi ettepaneku kehtestada kõigile kaupadele nullmääraga tollitariifid ja anda tollimäärade kehtestamise ja tühistamise õigus riigikogule.

Esimesele ettepanekule pidi Kranich lisama tabeli nullmääraga maksustatavate kaupade loeteluga. Selle esitamisega hilines ta 25 minutit ja majanduskomisjon otsustas Kranichi ettepanekut mitte arvestada.

«Majanduskomisjoni esimees ei rääkinud ühtegi sõna sellest, et Kranichil oli ka teine ettepanek, mis puudutab riigikogu otsustusõigust,» sõnas majanduskomisjoni liige Andres Lipstok.

Tiit Made põhjendas seda saalis sellega, et Kranichi kahte ettepanekut käsitleti ühena.

«Tegemist on ju kahe täiesti erineva ettepanekuga,» ütles Lipstok. Ta lisas, et opositsioon teab koalitsiooni jõudu häälteenamusega tollitariifiseadus vastu võtta, kuid praegusel juhul protesteerisid nad seaduserikkumise vastu, mida Kranichi üht ettepanekut mitte käsitledes tehti.

«Ma arvan, et see on parlamentaarne meetod, üritame seda kasutada, kuni mingi sobiliku variandi enda jaoks leiame,» põhjendas Lipstok opositsiooni võetud seitset kümneminutist vaheaega.

Seitsmendat vaheaega palus Reformierakonna liige Andres Taimla kell 12.52, kaheksa minutit enne istungi lõppu, kui pidi hääletamisele minema koalitsiooni taotlus pikendada riigikogu tööpäeva.

Tollitariifiseaduse menetlemine jätkub riigikogus täna, kui päevakorras on kokku 33 punkti. Kell 14 algav istung võib kesta kuni neljapäeva hommikul kella 10ni, kui algab järgmine istung. Seni on kõige pikem istung riigikogus lõppenud hommikul kell 6.30.

Opositsiooni eesmärk on anda konkreetsete tollimäärade kehtestamise õigus riigikogule, kuna põhiseaduse ja maksukorralduse seadus näeb ette, et riiklikud maksud kehtestab seadusandlik, mitte täidesaatev võim.

Jaanus Männik Maarahva erakonnast väitis, et tollitariifiseaduses sisalduv ei ole nimetatud seadustega vastuolus.

«Männik ei ole õiguskantsler, mistõttu tuleks suhtuda tema väidetesse väikese reservatsiooniga,» lausus Lipstok. «Õiguskantsler ei ole oma seisukohta andnud, kuigi tema käest on seda küsitud. Selge on, et põhiseadus ütleb, kui tahetakse vastu võtta üks seadus, mis tuleneb maksukorralduse seadusest, peavad seal määrad taga olema.»

«Praegu on tariifilaed seadusele juurde poogitud,» väitis Lipstok.

Jaga lugu:
Hetkel kuum