19 juuni 1997

Kas kroon on täitnud viie aasta tagused ootused?

Eesti kroon on väga hea raha. Kindlasti on ta täitnud kõik ootused. See, mis juhtub temaga järgmise viie aasta jooksul, sõltub eelkõige Eesti Pangast. Viimane on nii-öelda rahasüsteemi järelevalvajana perfektne asutus.

Isemoodi probleem on muidugi see, et ühiskonna toiming ei ole mitte raha emiteerida ja seda pidevalt vahetada. Ühiskond tegeleb muude asjadega, ta toodab midagi, loob ja muundab materiaalseid väärtusi, millel on energeetiline tähendus inimeste jaoks jne.

Kui rääkida majandusest üldse, siis järgmise viie aasta areng sõltub sellest, kuidas muud ühiskonna eluvaldkonnad, nagu maamajandus, haridus, tööstus jne, suudavad eest ära läinud pangandusele järele tulla. Ja kui palju tekib Eestis efektiivseid tootmisvõimsusi, kui palju edukalt toimivaid haridus-, teadus- ja innovatsiooniasutusi. Järgiarenemisvõime sõltub aga üheselt riigi poliitilisest juhtkonnast. Riik on ju institutsioon, mis peab hoidma riigi- ja ühiskondliku elu valdkondi tasakaalus.

Ütlen täiesti ausalt, et see poliitiline koalitsioon, kes praegu valitseb, ei ole suuteline tagama riigi kaitsevõimet, tööstuse, majanduse ja kultuuri edenemist, sest nendel inimestel puudub sellealane ettevalmistus ja arusaam. Ilmekas näide on näiteks kaitseminister, kes ei adu oma positsiooni, ministeeriumi positsiooni ja mida iganes ning lärmab ja praalib pidevalt avalikkuse ees. Teisi samasuguseid ministreid on veel, näiteks põllumajandusminister, kes on lihtsalt majanduslik primitiiv.

Enamik selle põlvkonna inimesi ei suuda kohaneda postindustrialistliku ühiskonna reeglitega ja seetõttu peaksid nad võimust loobuma. See hetk, kui küündimatud inimesed mõttetult kinni hoitavatest positsioonidest loobuvad, oleks riigile ja rahvale samaväärne püha kui võidupüha või jaanipäev.

Eesti kroon on kõik ootu-sed ja lootused, mis talle viis aastat tagasi pandi, kaugelt ületanud. Nii head tulemust ei uskunud tollal isegi mitmed optimistid, nagu mina.

Ma arvan, et edasi läheb normaalset rada. Eesti majandusel, kui seda õigesti juhitakse, on võimalik krooni edasi tugevdada, aga on võimalik ka nõrgendada, kui teda halvasti hoitakse.

Peamine oht kroonile on maksebilansi defitsiidi krooniliseks muutumine ja hüpoteetiliselt võimalik vajadus kroonireservide abil hakata mingisuguseid välisvõlgu tasuma.

Jutud, et kroon kümnendat aastapäeva ei näegi, on ajakirjanike väljamõeldis ja rohkem formaalne küsimus.

Kelle lootused on täitu-nud, kelle omad ei ole täitunud. Krooni poliitika on olnud selline, mis on toonud ühtedele kasu, teistele kahju ja vastavalt sellele on ka ootused täitunud. Nii et see ei ole üldse üheselt vastatav küsimus.

Järgmised viis aastat tulevad krooni jaoks kindlasti raskemad kui eelmised viis.

Esimene viis aastat möödus inflatsiooni tähe all ja inflatsiooniline protsess on küll ebameeldiv, kuid kergem nendest protsessidest, mis tulevad -- laenude tagasimaksmine, rahamassi vähendamine. Eksportööridel läheb tulevikus järjest raskemaks, importööridel kergemaks.

Hetkel kuum