Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Telefonide hinna vahe on mitu tuhat krooni
Lauatelefonide hinnavõrdluses kõiguvad pakutud mudelid enam kui 2000kroonises hinnavahes. Odavaimad telefonid on Hongkongis valmistatud PHd (PH=Phone) ja Belgia firmas Mega Telecom tehtud STC-kaubamärki kandvad telefonid.
Ca 200--300 krooni maksvatel aparaatidel ei ole ekraani, käed-vabad-rääkimise võimalust, lühivalimismälu ega muid lisafunktsioone. Need telefonid on mõeldud neile, kes aparaadilt vaid rääkimisvõimalust ootavad. PH 239 on teistest mudelitest erineva disainiga.
Kitsas aparaat sobib seinale või väikesele lauale ning nupud ei asu mitte toru siseküljel, vaid toru peal. PH 135-l on sisemine ootemuusika.
Suur valik on hinnavõrdlustabelis Panasonicu lauatelefone. Odavaima Panasonicu KXT 2310 saab kätte 550 krooniga Leventast.
Sama mudel maksab Panatecis 599 krooni, Telegrupis aga lausa 620 krooni. Ka seinatelefonina kasutataval KXT 2310-l on 28 lühivalimismälu, kõne piirangute võimalus. Puudub aga ekraan, käed-vabad-süsteem jne.
Kalleim Panasonic, mis maksab 2699 krooni, töötab kolmel välisliinil, aparaadil on ekraan ning käed-vabad-rääkimise süsteem.
Ühesuguste tehniliste näitajatega, kuid 2000kroonise hinnavahega on Panasonic KXT 2365 ja KXT 2261. Viimane on kallim seetõttu, et mudel on uuem, teistsuguse disainiga, helitugevuse regulaator on telefoni peal, mitte külje peal ja mälublokk on kergemini kasutatav.
Siemensi telefonidest pakutakse Euroset 805, 815, 812. Esimene on lihtne telefon, millel puudub ekraan ja hands-free-süsteem. Ülejäänutel on need olemas. Euroset 812 ja uuem 815 on ühesuguste funktsioonidega, vahe on vaid disainis ja lühivalimismälu kohtade arvus.
Valikut on ka Philipsi lauatelefonide seas, kusjuures taas on ühe aparaadi hind eri firmades üsna suure vahega.
Lauatelefonide funktsionaalsuse peamine erinevus on ekraani ja hands-free olemasolus või nende puudumises. Ekraanist on kasu näiteks kaugekõnede puhul, kus pika numbrirea valimisel saab ekraanil toimuvat jälgides vältida ettetulevaid vigu.
Võttes numbri näiteks Austraalisse ja tehes seejuures ühe näpuka, võib valeühenduse tõttu saada kopsaka minutitasu osaliseks.