• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saksa bussivedu kallineb

    Balti riikide suurima välisvedusid teostava bussifirma ASi Mootorreisid juht Hugo Osula lausus, et alates järgmise aasta algusest ei lasta Saksamaale enam ühtegi Balti ja Ida-Euroopa riikides registreeritud bussi, mis ei vasta tehase sertifikaadiga kinnitatud tehnilistele euronõuetele. Kui sertifikaati pole, ei lasta Saksamaale busse, mis on valmistatud enne oktoobrit 1990.
    ASi Mootorreisid vedude direktor Rivo Jõõras lausus, et Saksamaa nõudmiste tõttu väljavahetatavate busside asendamine läheb ettevõttele maksma veidi üle 10 miljoni krooni.
    Uute busside soetamine tõstab kindlasti piletihindu, eelkõige kallinevad t?arterreisid, lisas Osula.
    Alar Ehasalu teede- ja sideministeeriumi maanteeliiklusosakonnast lausus, et Eestis on rahvusvaheliste vedude teostamise õigus 320 bussil. Regulaarvedusid teevad vaid Mootorreisid ja AS Tallinna Autobussikoondis.
    Autoregistrikeskuse andmetel on Eestis registreeritud busse, mis on valmistatud 1990. aastal ja varem, kokku 5966.
    Osula väitel soovivad sakslased peale Eesti busside euronõuetega vastavusse viimise veel, et Eesti hakkaks analoogiliselt ülejäänud Euroopa riikidega lubama oma territooriumile kuni 15 meetri pikkuseid busse. Oma taotlust põhjendavad sakslased Osula ütlusel sellega, et ka nende bussifirmad soovivad Eestisse sõita.
    Eestis on maksimaalseks bussipikkuseks kinnitatud 12 meetrit. Euroopas aga niisuguseid enam praktiliselt ei toodeta, lausus Osula.
    Teede- ja sideministeerium on seni 12meetrise bussi normist kinnipidamist põhjendanud Euroopa Liidu normidega. Tegu on aga juba aegunud direktiividega ja peale selle on Euroopa Liitu kuuluvad riigid ise vastu võtnud uued normid, märkis Osula.
    Alar Ehasalu möönis, et näiteks Hollandisse, Belgiasse ja Saksamaale saavad tõesti sõita ka 15meetrised bussid. Leedus ei anta 15meetristele bussidele küll registreerimisõigust, kuid nad võivad riigist transiidi korras läbi sõita.
    Kui selgub lõplikult, et 15meetrised bussid tasuvad ennast ära ning on liiklusohutuse seisukohalt turvalised, pole välistatud, et ka Eesti lubab tulevikus 15 meetri pikkustel bussidel sisse sõita, lausus Ehasalu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Aivar Uutar: renoveerime kinnisvara energiasäästlikuks tulemusest sõltuva ergutusega
Senise vaid avaliku sektori hoonefondi ja elamute renoveerimistoetus on ajale jalgu jäänud. Energiatõhususe visionäär Aivar Uutar pakub arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis välja uue lahenduse.
Senise vaid avaliku sektori hoonefondi ja elamute renoveerimistoetus on ajale jalgu jäänud. Energiatõhususe visionäär Aivar Uutar pakub arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis välja uue lahenduse.
Elmo Rent jäi novembris käibeprognoosile alla Selle aasta käibeprognoos on aga juba ületatud
Elmo Rent kasvatas novembris aastatagusega võrreldes käivet, aga võrreldes oktoobriga langes see hooajalistest teguritest tingituna tublisti, selgub börsiteatest.
Elmo Rent kasvatas novembris aastatagusega võrreldes käivet, aga võrreldes oktoobriga langes see hooajalistest teguritest tingituna tublisti, selgub börsiteatest.
Eestis kaks elektritootjat rivist väljas, hind kasvab päeval üle 500 euro Elektri import Venemaalt on tugevalt pärsitud
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Analüütik: suurema palga küsija süvendab hinnatõusu
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.