- OMX Baltic−0,19%295,87
- OMX Riga0,03%915,88
- OMX Tallinn−0,05%2 033,29
- OMX Vilnius−0,16%1 204,84
- S&P 500−0,04%6 342,45
- DOW 30−0,59%43 933,56
- Nasdaq 0,41%21 255,27
- FTSE 100−0,69%9 100,77
- Nikkei 2250,65%41 059,15
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,17
- OMX Baltic−0,19%295,87
- OMX Riga0,03%915,88
- OMX Tallinn−0,05%2 033,29
- OMX Vilnius−0,16%1 204,84
- S&P 500−0,04%6 342,45
- DOW 30−0,59%43 933,56
- Nasdaq 0,41%21 255,27
- FTSE 100−0,69%9 100,77
- Nikkei 2250,65%41 059,15
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööstusriikide kapital Ida-Euroopas
Tööstusriikide uute laenude maht Ida-Euroopale, Aasiale, Aafrikale, Ladina-Ameerikale ja Lähis-Idale kasvas möödunud aasta teisel poolel rekordilise 77,8 miljardi dollarini, kusjuures tagasimaksmata laenude kogumaht kerkis möödunud aasta lõpuks 993,1 miljardi dollarini.
«Piisav likviidsus ja aeglustuv või nõrk nõudlus finantside järele tööstusriikides soodustasid jätkuvalt kapitali väljavoolu nendesse riikidesse,» teatas BIS on poolaastaaruandes.
BIS märkis, et pankade aktiivsust uutel turgudel ei mõjutanud oluliselt sealsete väärtpaberiturgude kasvav populaarsus, pinged mõne riigi pangandussüsteemis, suured jooksevkontodefitsiidid ja püüded piirata sõltuvust heitlikust lühiajalisest kapitalist.
Pangalaenude voolu uutele turgudele võimendas ka niinimetatud tequila-efekti kadumine. Tequila-efektiks nimetati ?okki, mis tabas finantsringkondi pärast Mehhiko 1994. aasta finantskriisi.
BIS käsitles aruandes maailma kümne juhtiva tööstusriigi G10 pankade laene ning Austria, Taani, Soome, Iirimaa, Luksemburgi, Norra ja Hispaania pankade näitajaid. G10sse kuuluvad Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Kanada, Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Rootsi ja 11. liikmena ?veits.
Laenude maht Aasia riikidele kasvas 31,3 miljardi dollari võrra. Kõige aktiivsemad olid Korea laenuvõtjad, järgnesid Indoneesia, Hiina, Filipiinid ja Malaisia. Tai laenuvõtmised vähenesid.
Ida-Euroopa range monetaarpoliitika ja vähenenud inflatsiooniline surve tõid kaasa rekordilise 13 miljardi dollarilise krediitide sissevoolu.
Kõige rohkem oli laenuaktiivsuse tõusu märgata Venemaal, kuhu laenati 5,6 miljardit dollarit. Ungari laenas 3,4 miljardit dollarit.
Venemaal läks laenuraha peamiselt avalikku sektorisse, sest range monetaarpoliitika ja piiratud valuutakursikõikumised suurendasid huvi riigi võlakirjade vastu.
Euroopa pangad olid taas kõige agaramad rahvusvahelised laenuandjad ning 54 protsenti 993,1 miljardi dollarilisest kogunõudest langeb Euroopa pankade arvele.
Jaapani pankade osatähtsus on 17 ja Põhja-Ameerika pankade osatähtsus 15 protsenti.
Hetkel kuum
Euroopa pangad on tavapäraselt olnud domineerivad Ida-Euroopas, nende juhtpositsioon Aasias on kujunenud välja hiljuti.
Möödunud aasta lõpu seisuga langes 42 protsenti Aasia laenudest Euroopa pankade arvele. Jaapani osa-tähtsus oli 32 protsenti.
Põhja-Ameerika pangad suurendasid oma laenupositsiooni mitte ainult nende jaoks traditsioonilisel Ladina-Ameerika turul, vaid ka Ida-Euroopas, peamiselt Venemaal. REUTER-BNS
Enimloetud
3
Salastatud üürisumma sai avalikuks
4
Maksuamet võib sellisele tükeldamisele viltu vaadata
Viimased uudised
Kuula ka Kuldar Väärsi selgitusi
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Maksuamet võib sellisele tükeldamisele viltu vaadata
Salastatud üürisumma sai avalikuks
Podcastid
Vald tegi registrisse põhjendamatuid päringuid
Äripäeva küsimused panid Telia meelt muutma
Enne börsile minekut vaja selgust
“Meil ei ole huvi minna vaidlusesse.“
Tagasi Äripäeva esilehele