Pangalaenude voolu uutele turgudele võimendas ka niinimetatud tequila-efekti kadumine. Tequila-efektiks nimetati ?okki, mis tabas finantsringkondi pärast Mehhiko 1994. aasta finantskriisi.
BIS käsitles aruandes maailma kümne juhtiva tööstusriigi G10 pankade laene ning Austria, Taani, Soome, Iirimaa, Luksemburgi, Norra ja Hispaania pankade näitajaid. G10sse kuuluvad Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Kanada, Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Rootsi ja 11. liikmena ?veits.
Laenude maht Aasia riikidele kasvas 31,3 miljardi dollari võrra. Kõige aktiivsemad olid Korea laenuvõtjad, järgnesid Indoneesia, Hiina, Filipiinid ja Malaisia. Tai laenuvõtmised vähenesid.
Ida-Euroopa range monetaarpoliitika ja vähenenud inflatsiooniline surve tõid kaasa rekordilise 13 miljardi dollarilise krediitide sissevoolu.
Kõige rohkem oli laenuaktiivsuse tõusu märgata Venemaal, kuhu laenati 5,6 miljardit dollarit. Ungari laenas 3,4 miljardit dollarit.
Venemaal läks laenuraha peamiselt avalikku sektorisse, sest range monetaarpoliitika ja piiratud valuutakursikõikumised suurendasid huvi riigi võlakirjade vastu.
Euroopa pangad olid taas kõige agaramad rahvusvahelised laenuandjad ning 54 protsenti 993,1 miljardi dollarilisest kogunõudest langeb Euroopa pankade arvele.
Jaapani pankade osatähtsus on 17 ja Põhja-Ameerika pankade osatähtsus 15 protsenti.