Kas teie olete Ukrainas pügada saanud?

Eesti ja Ukraina vaheline vabakaubandusleping, mis jõustus 17. märtsil 1996, on oluliselt lihtsustanud eesti kaupade eksporti Ukrainasse. Seoses sellega on märgatavalt kasvanud ka firmade ja üksiküritajate arv, kes Ukraina põhjatuna näivale turule oma toodangut tarnida üritavad.

Paraku, nagu kõikjal maailmas, on ka Ukrainas piisavalt tegelasi, kes kaugelt maalt tulnud ja kohalikes oludes ning kombestikus mitte kõige vabamalt orienteeruvatel inimestel nahka üle kõrvade tõmmata proovivad. Lähtutakse printsiibist: eesmärk pühitseb abinõu ja abinõusid tavaliselt ei valita. Juba on kahjuks mitmeid näiteid, kus Eesti ärimehed on petta saanud, osalt oma lohakusest, osalt teadmatusest tulenevalt. Seetõttu tooksin ära mõned soovitused ja näpunäited, mis aitaksid vähendada kahjukannatamise tõenäosust.

- Klient on küll kuningas, kuid ka kuningaga suhtlemisel peab oma väärikuse säilitama

Ärge häbenege uurida oma partneri tausta ja majanduslikku olukorda. Selleks on olemas mitmeid võimalusi, alates vestlusest partneri esindajaga ning lõpetades järelepärimistega Ukraina saatkonna kaudu Tallinnas või Eesti saatkonna kaudu Kiievis.

- Usalda, aga kontrolli

Väga levinud moodus Eesti kaupade müügiks on skeem, kus Ukraina ärimeeste esindajad tulevad ise Eestisse kaupadele järele. See on muidugi Eesti kaupmehele kõige soodsam variant. Siiski tasuks uurida, kas kauba järele tulnud inimesed on tõesti teie partneri poolt saadetud isikud või lihtsalt infolekke abil rikastuda püüdvad sulid. Soovitav oleks teha kaubasaaja(te) isikut tõendavast dokumendist koopia. Hea, kui kaubasaajatel on kaasas volitus, mille on tõestanud Ukraina riiklik notar. Volitus (ja ka muud notariaalsed dokumendid) tehakse alati hologrammiga varustatud sinist värvi blanketile.

- Verivärsketele klientidele ei tasu kaupa väljastada ettemaksuta

Ilmselt peavad aeg ja käive kasvatama vastastikust usaldust. Esialgu on siiski mõistlik nõuda kaupade eest ettemaksu. Paljud libaärimehed väidavad, et ettemaksu ei saa teha, sest Ukraina seadustik seda ei võimalda. See ei vasta tõele, sest selline keeld on tühistatud alates maikuust 1997. Tõsi, ettemaksu teostamiseks nõutakse täiendavaid dokumente, milleks on:

1) kauba tarnimise lepingu originaaleksemplar, kus muu hulgas võiks kirjas olla, millise panga kaudu toimub arveldamine;

2) faktuurarve;

3) transpordidokumendid (teekonnaleht vms).

Pärast ettemakse teostamist peab kaup olema ületanud Ukraina tollipiiri 90 päeva jooksul. Vastasel juhul ähvardab Ukraina firmat trahv kuni 1000 USD suuruses summas.

- Oma transpordi puhul on mõistlik riske hajutada

Autotranspordi puhul on soovitav kasutada litsentseeritud transpordifirmade teenuseid, kes võivad küsida küll kõrgemat hinda, kuid garanteeritavad kauba jõudmise soovitud sihtpunkti.

Kui kaupmees kasutab oma transporti, on soovitav, et nii kaup kui transpordivahendid oleksid kindlustatud.

- Suhtlemisel Ukraina tolliametnikuga tuleb teada oma õigusi ja kohustusi

Tänu Eesti-Ukraina vabakaubanduslepingule ei rakendata Eestis toodetud kaupadele Ukrainasse sisseveo eest täiendavaid tollimäärasid. Enamik tolliametnikke on selle ka teadmiseks võtnud. On muidugi juhuseid, et mõni ametnik obrokit siiski nõuab. Sellisel juhul on mõistlik viidata vabakaubanduslepingule ja nõuda kokkusaamist tolliametniku ülemusega.

Toiduainete sissetoomise eest kasseeritavad tollivormistuse-, aktsiisi- ja käibemaks tuleb tasuda koheselt, osade tööstuskaupade puhul kuni kümne päeva jooksul pangagarantii olemasolu korral. Siinkohal tuleks rõhutada, et vabakaubandusleping ei vabasta tollivormistuse-, käibe- ega aktsiisimaksude tasumisest.

Kuna ka tolliterminaalide ümber keerleb kahtlaseid tüüpe, pole mõtet asju ajada inimestega, kes lubavad mõõduka tasu eest asjad korraldada nii, et kaupmees pääseb maksude maksmisest. Halvimal juhul võib see lõppeda kauba arestimise või konfiskeerimisega.

- Kui on siiski juhtunud ebameeldivusi

Ebameeldivuste korral tuleks vältida paanikast johtuvaid mõtlematuid samme.

Mitte mingil juhul ei tohi anda altkäemaksu või laskuda petistega läbirääkimistesse. Enamjaolt lõpevad sellised katsed edutult. Viivitamatult tuleks pöörduda saatkonda, kirjutada juhtunu kohta avaldus ja esitada kauba kohta käivate dokumentide koopiad. Sellisel juhul on lootust Ukraina siseministeeriumi abil parimal juhul kaup või osa kaubast tagasi saada või vähemalt nõuda kurikaeltelt hüvitust.