Uued riigid lääne liidus

ELiga ühinemise juurde kuulub paljude ettekirjutuste järgimine, standardite ühtlustamine ning läbirääkimised üleminekuperioodi üle, mis on Ida-Euroopale loonud mulje viivitamisest.

Tõik, et NATO laieneb kiiremini, on tekitanud küsimuse, kuivõrd need kaks protsessi omavahel seotud on. Mõned Euroopa ametnikud on kritiseerinud USAd, kes püüdvat Euroopa Liitu sundida vastu tulema riikidele, kuhu USA alliansi laienemist ei soovi. Näiteks on USA ELile ja selle kaitseorganisatsioonile Lääne-Euroopa liidule teinud ettepaneku luua erisidemed Balti riikidega, kelle vastuvõttu NATOsse ei peeta Vene vastuseisu tõttu esialgu tõenäoliseks.

Liidu laiendamisega seotud küsimuste eest vastutav Euroopa komisjoni volinik Hans van den Broek kinnitas aga, et selline kompensatsioon NATOst välja jäävatele riikidele on välistatud. Liikmekandidaadid valitakse objektiivsete kriteeriumide alusel ning määravaks saab turumajanduse ja demokraatia areng, rahvusvähemuste respekteerimine, suutlikkus ühisturul konkureerida jne.

Tuleval nädalal esitab van den Broek Strasbourg'is Euroopa parlamendile komisjoni soovitused uute liikmete vastuvõtmiseks. Eelinfo järgi tehakse ettepanek alustada läbirääkimisi Poola, Ungari, T?ehhi, Sloveenia ja Eestiga.

Samuti esitab van den Broek ettepanekud bloki eelarve kahe kulukama komponendi -- ühtse põllumajanduspoliitika ning Euroopa Liidu regionaalse abi programmide reformimiseks, et valmistuda Ida-Euroopa vaesemate ning intensiivse põllumajandusega riikide vastuvõtuks. Ettepanek on fikseerida laienemiskulude ülempiiriks 1,27 protsenti ELi kogutoodangust.

Volinik lükkas tagasi väite, et EL peaks esialgu piirduma kahekümne liikmesriigiga. Mõned riigid nägid sellest loogilist järeldust juulis toimunud Amsterdami tippkohtumisele, kus liidu laienemiseks vajalikud reformid edasi lükati. REUTER-FT