Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uued riigid lääne liidus

    Poola, T?ehhi ja Ungari võivad aastaks 1999 olla NATO täisliikmed. Samas ootavad neid Euroopa Liitu pääsemiseks ees vähemalt kolme aasta pikkused keerulised läbirääkimised põllumajandussubsiidiumide, tööjõu vaba liikumise, üleminekutingimuste jms üle.
    Mullu kuulutasid Prantsusmaa president Jacques Chirac ja Saksamaa kantsler Helmut Kohl enamikule majanduslikke edusamme teinud Ida- ja Kesk-Euroopa riikidele, et tahaksid neid liidus näha aastaks 2000.
    Euroopa komisjoni hinnangul ei ole esimeste riikide ühinemine reaalne enne aastat 2002 ning ka siis ootab neid ees pikk üleminekuperiood, enne kui riik saab kõik täisliikme õigused.
    ELiga ühinemise juurde kuulub paljude ettekirjutuste järgimine, standardite ühtlustamine ning läbirääkimised üleminekuperioodi üle, mis on Ida-Euroopale loonud mulje viivitamisest.
    Tõik, et NATO laieneb kiiremini, on tekitanud küsimuse, kuivõrd need kaks protsessi omavahel seotud on. Mõned Euroopa ametnikud on kritiseerinud USAd, kes püüdvat Euroopa Liitu sundida vastu tulema riikidele, kuhu USA alliansi laienemist ei soovi. Näiteks on USA ELile ja selle kaitseorganisatsioonile Lääne-Euroopa liidule teinud ettepaneku luua erisidemed Balti riikidega, kelle vastuvõttu NATOsse ei peeta Vene vastuseisu tõttu esialgu tõenäoliseks.
    Liidu laiendamisega seotud küsimuste eest vastutav Euroopa komisjoni volinik Hans van den Broek kinnitas aga, et selline kompensatsioon NATOst välja jäävatele riikidele on välistatud. Liikmekandidaadid valitakse objektiivsete kriteeriumide alusel ning määravaks saab turumajanduse ja demokraatia areng, rahvusvähemuste respekteerimine, suutlikkus ühisturul konkureerida jne.
    Tuleval nädalal esitab van den Broek Strasbourg'is Euroopa parlamendile komisjoni soovitused uute liikmete vastuvõtmiseks. Eelinfo järgi tehakse ettepanek alustada läbirääkimisi Poola, Ungari, T?ehhi, Sloveenia ja Eestiga.
    Samuti esitab van den Broek ettepanekud bloki eelarve kahe kulukama komponendi -- ühtse põllumajanduspoliitika ning Euroopa Liidu regionaalse abi programmide reformimiseks, et valmistuda Ida-Euroopa vaesemate ning intensiivse põllumajandusega riikide vastuvõtuks. Ettepanek on fikseerida laienemiskulude ülempiiriks 1,27 protsenti ELi kogutoodangust.
    Volinik lükkas tagasi väite, et EL peaks esialgu piirduma kahekümne liikmesriigiga. Mõned riigid nägid sellest loogilist järeldust juulis toimunud Amsterdami tippkohtumisele, kus liidu laienemiseks vajalikud reformid edasi lükati. REUTER-FT
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Raadiohitid: nurka surutud Putin ja ostusoovitused börsidelt
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
IKEA Baltikumi juht: Tallinna pood jääb Eesti ainsaks
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.

Olulisemad lood

Elering: mõne teise LNG-laeva toomiseks tuleb terminal ümber ehitada
Alexela sooviks oma Paldiski kai äärde saada mõne teise LNG taasgaasistamislaeva, seda juhul kui soomlaste oma Inkoosse kolib. Süsteemihaldur Eleringi arust tuleks kogu Paldiski LNG-terminal siis ümber ehitada.
Alexela sooviks oma Paldiski kai äärde saada mõne teise LNG taasgaasistamislaeva, seda juhul kui soomlaste oma Inkoosse kolib. Süsteemihaldur Eleringi arust tuleks kogu Paldiski LNG-terminal siis ümber ehitada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.