Registri kanne uue juhatuse määramisel

Äriseadustiku paragrahvi 144 lõike 1 ja paragrahvi 250 lõike 1 järgi kirjutavad osaühingu või aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avaldusele alla kõik juhatuse liikmed. See puudutab just esmakannet.

Järgnevale avaldusele, millega soovitakse muuta kande sisu, võib alla kirjutada ka üks juhatuse liikmetest ning seda juhul, kui juriidilise isiku esindamisõigus on igal juhatuse liikmel (paragrahvid 144 lg 3 ja 250 lg 3).

Seega üle üheliikmeliste juhatuste puhul on kande muutmine lihtne ka juhul, kui soovitakse tagasikutsumise teel (paragrahvid 184 lg 3 ja 309 lg 3) muuta registriandmeid ning endine juhatuse liige keeldub avaldusele alla kirjutamast.

Probleemiks on osaühingute üheliikmelised juhatused (juhatajad). Kui osanike koosolek soovib juhataja tagasi kutsuda ja kannet muuta, peab juhataja (seaduses täpsustamata, kas endine või uus) avaldusele alla kirjutama. Viimase keeldumisel saab tagasikutsumist nõuda ainult kohtu kaudu (paragrahv 184 lg 5). Viimane toimub tsiviilkohtupidamise seadustiku järgi hagimenetluse korras. Praktikas kujutab hagimenetlus endast kohtute ülekoormuse tõttu ajaliselt pikka protsessi.

Aktsiaseltsis esitab avalduse uue juhatuse liikme registrisse kandmiseks nõukogu esimees või tema poolt volitatud isik. Vastav volikiri toimingust tulenevalt peab olema notariaalselt tõestatud. Kui osaühingul on nõukogu, toimitakse uue juhataja määramisel analoogiliselt aktsiaseltsi kohta sätestatuga.

Seda küsimust saaks lahendada mõningate seaduste parandustega (täpsustustega). Nii näiteks võiks äriseadustiku paragrahvi 184 lõikesse 1 lisada järgmine lause: «Üheliikmelise juhatuse (juhataja) volituste lõppemise ja uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele, kui osaühingul puudub nõukogu, kirjutab alla osanike koosoleku poolt määratud isik.»

Teise võimalusena võiks anda kohtu kaudu juhatuse liikme tagasikutsumise menetlemise registriosakonna kohtunike kompetentsi. Kolmandaks..., neljandaks...

Praktikas nõuab äriregister, et üheliikmelise juhatusega osaühingu juhatuse liikmete muutmise avaldusel on endise (!!!) juhataja allkirja, kuigi viimase volitused on lõppenud. Eespooltoodut motiveeritakse sellega, et tegemist on konstitutiivse kandega (st juhatuse liikmeks on isik, kelle andmed sisalduvad äriregistris ja see kehtib kolmanda isiku suhtes õigena -- paragrahv 34 lg 2).

Sellest tulenevalt laiendavad ametnikud kolmanda isiku mõistet kohtutele. Absurd!!! Linna- ja maakohtute juures peetavad äriregistrid on kande osas kas esimesed või teised isikud (oleneb, milliselt positsioonilt vaadata), aga mitte mingil juhul kolmandad.

Loogilisem oleks, kui vastavasisulisele avaldusele kirjutaks alla uus juhatuse liige (juhataja, kui säilib üheliikmeline juhatus).

Lisaks eespooltoodule on äriseadustiku paragrahvi 34 lõikele 2 eriskummaliselt lähenenud krediidiasutused. Viimased nõuavad pangaarve avamisel, et registri B-osa kaardi kinnitatud koopia ei oleks väljastatud hiljem kui 15 päeva tagasi (?).

Tõlgendamise aluseks on äriseadustiku paragrahvi 34 lõige 2: «Kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kannet ei loeta kehtivaks õigustoimingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma.»

15päevane tähtaeg tuleneb paragrahvi 33 lõikest 4 -- kanne tehakse registripidaja poolt viie ning kümne tööpäeva jooksul saadetakse see avaldajale. Niisiis -- üks räägib aiast ja teine aiaaugust.

Seaduste suva tõlgendamine on võimalikuks saanud tänu meie kohtusüsteemi aeglusele, sest keegi ei viitsi oodata kuude kaupa kestvat kohtumenetlust. Iga endast lugupidav ärimees peab kõige väärtuslikumat ressurssi, mida ta kasutab -- aega, ratsionaalselt kasutama. Aga aeg on raha.