13. juuli 1997
Jaga lugu:

Kuidas mõjutab otsus Eesti majanduse arengut?

Üllatuslikult positiivne otsus. Eks me ju lootsime seda, aga mina isiklikult ei julgenud arvata, et niisugune otsus siiski nüüd välja tuleb. Teatavasti on see esimene soovitusliku iseloomuga otsus ja lõpliku lahenduse teeb ikkagi Euroopa nõukogu Strasbourg'is. Aga ma arvan, et see annab praegu meile väga positiivse moraalse impulsi. Kindlasti see suurendab meie enesehinnangut ja paneb veelgi positiivsemalt tegutsema.

Rahvusvahelisel areenil hakatakse Eesti peale tervikuna teisiti vaatama nii majanduslikus kui ka poliitilises mõttes. Arvan, et niisugune otsus on kasulik tervele Balti regioonile.

Ma ei usu, et Eestis nüüd eufooriasse satutakse. Nii või teisiti on meil ju valitsuse tegevusprogramm seaduste harmoniseerimise osas ja uisapäisa vaevalt et siin tegutsetakse. Kui meie oma seadusi harmoniseerime, siis vähemalt mina pean õigeks, et me vaatame paljude ELi riikide kogemusi ja erinevaid käitumisviise.

Ega ELis ei pea kõik mingi latiga löödult täpselt ühtemoodi olema. Kui ühes või teises riigis on omad spetsiifilised suundumused, on võimalik neist suundumustest kinni hoida. Objektiivsed asjaolud panevad asja paika, kasvõi sotsiaalharta või mõned teised ELi direktiivid, mida puhtobjektiivselt ei ole võimalik Eestis ühe päeva üle võtta. Mingi aja jooksul ja pikema perspektiiviga küll. Ei usu, et siin hakatakse midagi väga tuliselt pea peale keerama.

See mõjub erakordselt positiivselt Eesti majandusele. Sellepärast, et see annab investeeringutele tuleviku suhtes absoluutse usaldatavuse. Tuleks rõhutada, et see on parim kingitus Eesti ärimehele. Ja Eesti kodanikule täpselt samuti.

Mina olen eriti rõõmus sellepärast, et materjal, mille alusel see arvamus tehti, oli viimane asi, mille ma tegin valmis enne ministrikohalt lahkumist. Ma sättisin oma lahkumise nii, et kõik asjad oleksid valmis -- valitsuse tööplaan ehk Eesti sinine raamat, vastused küsimustikule jne. Minu ministriksoleku ajal sai ju tehtud samuit ELi astumise avaldus. Kõik need asjad said valmis ja olid aasta otsa seal uurimisel.

Ja ma olen väga rahul, et töö on vilja kandnud.

Eesti majanduse arengule on see erakordselt oluline, oleme jõudnud kõrgemasse klassi.

Sotsiaalhartat ei tohi vastu võtta enne, kui oleme sama rikkad kui Inglismaa. Ka Inglismaa ei võtnud seda vastu sellepärast, et majanduslikult areneda. Kui oleme arengus sama kaugele jõudnud, peamegi ta vastu võtma. Majanduse areng ongi see, mis võimaldab meil vastu võtta tõesti tänapäevast sotsiaalhartat. Tänu tõsisemale staatusele maailmamajanduses saame oma arengut oluliselt kiirendada. Nii, et ka nendele, kes ootavad sotsiaalhartat, on see positiivne. Aga selge on see, et ei saa alustada arengut sotsiaalhartast, vaid enne teeme majanduse korda.

Jaga lugu:
Hetkel kuum