• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas mõjutab otsus Eesti majanduse arengut?

    Üllatuslikult positiivne otsus. Eks me ju lootsime seda, aga mina isiklikult ei julgenud arvata, et niisugune otsus siiski nüüd välja tuleb. Teatavasti on see esimene soovitusliku iseloomuga otsus ja lõpliku lahenduse teeb ikkagi Euroopa nõukogu Strasbourg'is. Aga ma arvan, et see annab praegu meile väga positiivse moraalse impulsi. Kindlasti see suurendab meie enesehinnangut ja paneb veelgi positiivsemalt tegutsema.
    Rahvusvahelisel areenil hakatakse Eesti peale tervikuna teisiti vaatama nii majanduslikus kui ka poliitilises mõttes. Arvan, et niisugune otsus on kasulik tervele Balti regioonile.
    Ma ei usu, et Eestis nüüd eufooriasse satutakse. Nii või teisiti on meil ju valitsuse tegevusprogramm seaduste harmoniseerimise osas ja uisapäisa vaevalt et siin tegutsetakse. Kui meie oma seadusi harmoniseerime, siis vähemalt mina pean õigeks, et me vaatame paljude ELi riikide kogemusi ja erinevaid käitumisviise.
    Ega ELis ei pea kõik mingi latiga löödult täpselt ühtemoodi olema. Kui ühes või teises riigis on omad spetsiifilised suundumused, on võimalik neist suundumustest kinni hoida. Objektiivsed asjaolud panevad asja paika, kasvõi sotsiaalharta või mõned teised ELi direktiivid, mida puhtobjektiivselt ei ole võimalik Eestis ühe päeva üle võtta. Mingi aja jooksul ja pikema perspektiiviga küll. Ei usu, et siin hakatakse midagi väga tuliselt pea peale keerama.
    See mõjub erakordselt positiivselt Eesti majandusele. Sellepärast, et see annab investeeringutele tuleviku suhtes absoluutse usaldatavuse. Tuleks rõhutada, et see on parim kingitus Eesti ärimehele. Ja Eesti kodanikule täpselt samuti.
    Mina olen eriti rõõmus sellepärast, et materjal, mille alusel see arvamus tehti, oli viimane asi, mille ma tegin valmis enne ministrikohalt lahkumist. Ma sättisin oma lahkumise nii, et kõik asjad oleksid valmis -- valitsuse tööplaan ehk Eesti sinine raamat, vastused küsimustikule jne. Minu ministriksoleku ajal sai ju tehtud samuit ELi astumise avaldus. Kõik need asjad said valmis ja olid aasta otsa seal uurimisel.
    Ja ma olen väga rahul, et töö on vilja kandnud.
    Eesti majanduse arengule on see erakordselt oluline, oleme jõudnud kõrgemasse klassi.
    Sotsiaalhartat ei tohi vastu võtta enne, kui oleme sama rikkad kui Inglismaa. Ka Inglismaa ei võtnud seda vastu sellepärast, et majanduslikult areneda. Kui oleme arengus sama kaugele jõudnud, peamegi ta vastu võtma. Majanduse areng ongi see, mis võimaldab meil vastu võtta tõesti tänapäevast sotsiaalhartat. Tänu tõsisemale staatusele maailmamajanduses saame oma arengut oluliselt kiirendada. Nii, et ka nendele, kes ootavad sotsiaalhartat, on see positiivne. Aga selge on see, et ei saa alustada arengut sotsiaalhartast, vaid enne teeme majanduse korda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Balti börsidel jätkus nädal langusega
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Idud löövad senist rekordit pika puuga
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.