Paljude asjadega saavad-ki ilmselt ettevõtted paremini hakkama kui riik, sest nad on märksa efektiivsemad. Minu arust on riigi ees hulk kohustusi ja üks on soodsa ärikliima loomine nii sise- kui ka välisriiklikult. Siin jääb kõvasti soovida.
On kaks otsa -- kui lahendada enne majanduslikud sidemed teise riigiga, siis tulevad poliitilised järgi. Poliitilised enne, siis tulevad majanduslikud järgi. Kumb enne, on iseküsimus, aga selge on see, et riikide tasandil peaks olema selline general agreement. Küll äriinimesed oma asjadega hakkama saavad, sellepärast, et neil on oma raha mängus. Riigi ülesandeks on positiivse taustsüsteemi loomine.
Ükskõik kus turg on, iga turg on meile tähtis. Nii sissetuleva kui väljamineva raha suhtes silte eriti kleepida ei maksa. See aeg on ümber. Paljud riigid on loonud ärimeestele soodsad tingimused.
Ma ei saa öelda, et meid mingi asi segaks, Eesti kliima on olnud päris hea, ja tegelikult oli Mart Laari valitsus see, kes laskis ettevõtjatel hingama hakata. Ei seganud ettevõtjate tegevusele vahele. Kes siis hakkasid tegutsema, on tänasel päeval tugevad. Nii et riik ei tohi tegevust takistada.
Mina olen sügavalt veendunud, et Eesti potentsiaal on kvaliteedis. Kui Eesti ettevõtjad, Norma nende hulgas, panevad oma tootele peale Made in Estonia, peaks see olema nagu tõeline kvaliteedimärk.
Meie kui väikse riigi, kellel ei ole mingit ammendamatut ressurssi, ressurss võiks olla kvaliteet. Selle heaks näiteks on Elcoteq. Küll allhankijana, aga see on quality product. Mina eelistaksin eurooplasena parema meelega näiteks Made in Taiwanile Made in Estoniat. Loodan, et ka teised eurooplased.
Eeskätt on ekspordi aren-damine ettevõtte enda rida. Riik saab teha seda, et ta ei saaks hakkama mingi järjekordse lollusega. Pean silmas tollide sisseviimist, mis lõppkokkuvõttes viib eksporttoodangu konkurentsivõime langusele.
Et riik ei viiks sisse progresseeruvat tulumaksu, mis hakkab ahistama kõige kvalifitseeritumat tööjõudu ja viib Eesti konkurentsivõime selles osas alla.
Ekspordi huvides on võimalikult liberaalse majanduspoliitika säilitamine. Samuti ei ole ekspordi huvides olnud kõikvõimalikud rünnakud Eesti Panga aadressil. Eesti ei tohi ise oma mainet alla kiskuda.
Riik peaks looma tingi-mused -- ekspordi krediteerimise võimalused, ekspordi toetamine ja eelkõige poliitilised suhted naaberturgudega. Konkreetne tegevus -- turulepääsemine ja oma kauba tutvustamine--, see on juba ettevõtja asi.
Meie ettevõte müüb põhiliselt valmistoodangut. Ja selge on see, et kui saad valmistoodanguga turule ja suudad oma kaubamärki tutvustada ja müüma panna, siis kasum on midagi muud kui allhangete tegemisel. Allhanketöö oli esimene etapp, mille Eesti on läbinud, paljudele firmadele lausa paratamatu selleks, et õppida, milline peab olema kaup, mida välismaal müüa
Seotud lood
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele