31. juuli 1997
Jaga lugu:

Notarite vastutus kasvab

«Järjest rohkem dokumente tuleb notariaalselt tõestada,» kommenteeris Reet Teder seaduseelnõu. Kui äriseadustik näeb praegu ette, et notariaalselt tuleb tõestada äriühingute asutamislepingud, siis uue eelnõu kohaselt tuleks samamoodi talitada ka põhikirjaga.

Mittetulundusühingute asutamislepingud ja sellega kinnitatud põhikiri ei vajanud seni notariaalset tõestust. Pärast seadusemuudatust peaks need olema samuti notariaalselt tõestatud ja neile peavad olema allkirja andnud kõik asutajad, rääkis Teder.

Uus kord näeb ette, et kui ühingu juhatuse liikmete seas toimuvad muutused, tuleb esitada registrile juhatuse liikme notariaalselt tõestatud allkirjanäidised. Senikaua piisab juhatuse esimehe allkirja tõestusest, kui juhatuse esimees on volitatud isik.

Justiitsministeeriumi asekantsler Priidu Pärna selgitas, et tegemist on põhimõtteliste täpsustustega. «Meil tekkisid notaritega arusaamatused seaduse tõlgendamise osas,» lausus ta. «Mõeldud oli, et koos asutamislepinguga tõendavad notarid ka põhikirja, aga praktika näitab, et muude dokumentide õigsuse eest notarid vastutust võtta ei taha.»

Reet Tederi sõnul muudetakse eelnõuga ka üht äriseadustiku paragrahvi, mis teeb seadustiku tema väitel oluliselt mõistlikumaks. Praegu näeb äriseadustik ette, et ettevõtte või tema osa omandiõiguse üleminekul lähevad valduse saajale üle ka kõik ettevõtte või selle osaga seotud kohustused. «Praktikas tähendas see, et kui keegi ostis mingi ettevõtte tööpingid või seadmed, võidi talle kaela määrida ka tasumata elektriarved,» tõi Teder näite.

Muudatus täpsustab Tederi sõnul äriseadustikku ja näiteks seadmete müügi puhul ei saa nende ostjale enam muid kohustusi kaela määrida. «Senise sõnastuse vastu vaidles kaubandus-tööstuskoda äriseadustiku vastuvõtmisest alates, seetõttu on ääretult hea meel näha, et asi on natuke mõistlikumaks läinud,» lisas Teder.

Justiitsministeerium kavandab Tederi sõnul ka olulisi muudatusi raamatupidamise seaduses. Raamatupidamistoimkonna juhendite alusel ei saa enam ettevõtte põhivara niisama lihtsalt ümber hinnata ja kaotatakse ära ümberhindluse reservi konto, seletas Teder.

See tähendab, et kui ettevõtjal on millegipärast vaja oma vara ümber hinnata, siis see maksustatakse, lisas Teder. Näiteks kui 200 000 krooniga arvel olev hoone hinnatakse ümber kolmele miljonile, tuleb vahesumma pealt tulumaksu maksta.

Tederi sõnul on kaubandus-tööstuskoja seisukohad nende paranduste suhtes veel välja töötamata.

Seaduseelnõude valitsusele esitamise tähtaeg sõltub Priidu Pärna sõnul sellest, millised on kooskõlastusringilt saadavad vastsed.

Jaga lugu:
Hetkel kuum