Eesti Investeerimispanka pakutakse müügiks välismaal

Eesti Investeerimispanga nõukogu liige, EBRD esindaja Maria-Luisa Cicognani ütles, et omanike huvi on müüa võimalikult suur osa pangast mõnele strateegilisele investorile. Tema sõnul on ideaalne, kui suudetakse müüa sada protsenti panga aktsiatest. Kõik panga praegused omanikud on aktsiate müügi sellises käigus kokku leppinud, märkis Cicognani.

Investeerimispanga nõukogu liikme, Eesti Panga esindaja Märten Rossi sõnul ei muuda suure välisinvestori tulek oluliselt laenuintressi Eesti turul. Tema sõnul on Investeerimispanga turuosa suhteliselt väike, et tervet turgu mõjutada. Investeerimispanga turuosa on Eesti laenuturul 5,6 protsenti.

Cicognani sõnul selgub panga müügihind pärast konkreetsete pakkumuste saabumist. Ta ütles, et hind on aktsiate müügi puhul kõige olulisem. Olulisuselt teisel kohal on aktsiate arv, mida ollakse nõus ostma. Strateegilisel investoril on vajalik omandada vähemalt 51 protsenti aktsiatest. Äripäeva hinnangul võib panga omakapitali ja oodatava kasumi suurust arvestades kujuneda Investeerimispanga hinnaks 300--500 miljonit krooni.

Cicognani ütles, et panga müügiks on välja saadetud kirjad suurematele pankadele ja võimalikele investoritele, kokku ligi 30 ankeeti. Tõsisemat huvi Investeerimispanga ostmise vastu on ilmutanud seitse suurpanka, neist üks Eestist. Pakkumuste laekumise tähtaeg on 19. september ning ostja selgub oktoobri keskel. Cicognani ei nõustunud ütlema, kes on tõenäolised panga ostjad. Ta ütles, et nende seas on Skandinaavia ja Euroopa pangad.

Svenska Handelsbankeni asepresident Bo Kragh ütles, et panga strateegia on positsiooni kindlustamine Balti turul, ent ta ei saa panga individuaalseid projekte kommenteerida. Samas märkis Kragh, et ta on Investeerimispangal pilku peal hoidnud alates selle panga asutamisest 1992. aastal. Selle aja jooksul on tal kujunenud pangaga väga head suhted.

Investeerimispanga president Härmo Värk ütles, et laenupangast klassikaliseks investeerimispangaks kujunemisel vajab pank tegutsemiseks nii Eestis kui ka teistes Balti riikides strateegilist investorit. Tema sõnul on panga praegused aktsionärid oma missiooni täitnud ega oma pikaajalist strateegilist huvi panga tuleviku kujundamisel. Seetõttu on aktsionärid avaldanud soovi leida välismaalt hea reputatsiooni ja kogemustega strateegiline investor, kellega koostöös arendada välja investeerimispangandusalane tegevus Baltimaades, märkis Värk.

Värgi sõnul võib panga omandada ükskõik milline pank eeskätt Euroopast, kellel on strateegiline huvi Eestis või Balti riikides tegutsemise vastu.

Investorid kardavad panka müüa mõnele Eesti pangale, sest arvatakse, et Eesti kommertspangad on huvitatud Investeerimispanga liitmisest, selgitas Värk.

Hansapanga juhatuse aseesimees Rain Lõhmus ütles, et Investeerimispanga müük mõnele välispangale ei kujuta konkurentsi mõttes ohtu teistele Eesti kommertspankadele, sest panga turuosa laenuturul on väike. Tema sõnul on üks Investeerimispanga eeliseid hea koolituse saanud töötajaskond.

Lõhmus ütles, et formaalne Investeerimispanga mõnele välispangale müügi põhjus võib olla ärgitada konkurentsi Eesti pangandusturul. Tema sõnul on Investeerimispangaga sarnane pank müügis ka Lätis ning suur investor võib huvituda turuosa ostmisest mõlemas riigis.