Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas riik vajab osa Silmetist?
POOLT
Praegusel etapil, tähend-ab -- nii kaua, kuni Silmet ei ole jalgadele tõusnud, kuni pole lõpuni lahendatud ökoloogilised probleemid, mis on seotud jäätmehoidlaga, selle ekspluatatsiooni lõpetamise ja konserveerimisega, kuni pole lõpuni otsustatud küsimus linna soojaga varustamisest, sest Silmet on praegu veel soojatootmise alal Sillamäel monopoolses seisundis -- senikaua ei tohi riik oma käsi puhtaks pesta ja sellest ettevõttest lahkuda.
Riik peab igal juhul mingi kontrolli aktsiapaki kaudu endale jätma.
Muidu, saate isegi aru, et eraomanik on eraomanik, tema hakkab oma tahet dikteerima ning temaga on raske läbi rääkida. Kui riik nüüd ettevõttest lahkub ja müüb oma allesjäänud aktsiapaki, siis on linn lihtsalt saatuse hooleks jäetud. Selline samm on igati vastu Sillamäe elanike ja linnavalitsuse huvidele.
Sellepärast ma arvan, et kuni need probleemid pole lahendatud või siis vähemalt kindlaks määratud teed nende lahendamiseks, sest ka seda ei ole seni veel tehtud, ei tohi riik Silmetist lahkuda. Mitte mingil juhul.
VASTU
Kui üldiselt osalemist äriühingus mõelda, siis ei ole nagu erilist põhjust, miks riik peaks Silmetis osalema. Aga kui seal on probleemseid asju: keskkonnaküsimused jms, siis riigi mõju või riigi osavõtt nende küsimuste lahendamisest on muidugi vajalik. Ent ma arvan, et seda on võimalik ka näiteks mingi riikliku või regionaalse keskkonnaprogrammi kaudu teha, selleks ei tarvitse olla sugugi aktsiate omanik. Selline vorm on täiesti olemas, Kiviter on seda just nimelt viimasel ajal edukalt kasutanud.
Sest ega sellise äri tegemiseks, nagu Silmetis, ei ole riigil vist mingit erilist huvi, just nimelt äri seisukohalt.
Oma osalust Silmetis kellelegi ära müüa on riigil ju sellises olukorras, kus seda osa peaaegu et ei olegi, raske teha. Jutt on siin ilmselt selles, kuidas ikkagi hinnata seda vara, mis seal nüüd on ühe audiitori poolt kokku loetud ja teise audiitori poolt vaidlustatud. Minule kui praegu erastamise eel oleva ettevõtte juhile on see kindel märk, et peab väga hoolega sellesse küsimusse suhtuma. Et meil ei tekiks pärast sellist rumalat olukorda, et vara nagu polegi.