• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas riik vajab osa Silmetist?

    POOLT
    Praegusel etapil, tähend-ab -- nii kaua, kuni Silmet ei ole jalgadele tõusnud, kuni pole lõpuni lahendatud ökoloogilised probleemid, mis on seotud jäätmehoidlaga, selle ekspluatatsiooni lõpetamise ja konserveerimisega, kuni pole lõpuni otsustatud küsimus linna soojaga varustamisest, sest Silmet on praegu veel soojatootmise alal Sillamäel monopoolses seisundis -- senikaua ei tohi riik oma käsi puhtaks pesta ja sellest ettevõttest lahkuda.
    Riik peab igal juhul mingi kontrolli aktsiapaki kaudu endale jätma.
    Muidu, saate isegi aru, et eraomanik on eraomanik, tema hakkab oma tahet dikteerima ning temaga on raske läbi rääkida. Kui riik nüüd ettevõttest lahkub ja müüb oma allesjäänud aktsiapaki, siis on linn lihtsalt saatuse hooleks jäetud. Selline samm on igati vastu Sillamäe elanike ja linnavalitsuse huvidele.
    Sellepärast ma arvan, et kuni need probleemid pole lahendatud või siis vähemalt kindlaks määratud teed nende lahendamiseks, sest ka seda ei ole seni veel tehtud, ei tohi riik Silmetist lahkuda. Mitte mingil juhul.
    VASTU
    Kui üldiselt osalemist äriühingus mõelda, siis ei ole nagu erilist põhjust, miks riik peaks Silmetis osalema. Aga kui seal on probleemseid asju: keskkonnaküsimused jms, siis riigi mõju või riigi osavõtt nende küsimuste lahendamisest on muidugi vajalik. Ent ma arvan, et seda on võimalik ka näiteks mingi riikliku või regionaalse keskkonnaprogrammi kaudu teha, selleks ei tarvitse olla sugugi aktsiate omanik. Selline vorm on täiesti olemas, Kiviter on seda just nimelt viimasel ajal edukalt kasutanud.
    Sest ega sellise äri tegemiseks, nagu Silmetis, ei ole riigil vist mingit erilist huvi, just nimelt äri seisukohalt.
    Oma osalust Silmetis kellelegi ära müüa on riigil ju sellises olukorras, kus seda osa peaaegu et ei olegi, raske teha. Jutt on siin ilmselt selles, kuidas ikkagi hinnata seda vara, mis seal nüüd on ühe audiitori poolt kokku loetud ja teise audiitori poolt vaidlustatud. Minule kui praegu erastamise eel oleva ettevõtte juhile on see kindel märk, et peab väga hoolega sellesse küsimusse suhtuma. Et meil ei tekiks pärast sellist rumalat olukorda, et vara nagu polegi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Renault' lahkumise järel vuravad Moskva tehasest välja Moskvitšid
Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et Venemaa pealinn võtab seal asuva Renault' tehase üle ja see hakkab tootma Moskvitši kaubamärgiga autosid.
Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et Venemaa pealinn võtab seal asuva Renault' tehase üle ja see hakkab tootma Moskvitši kaubamärgiga autosid.
Bituumeni-kriis lööb jalgealuse vankuma: „Tööd jääb vähemaks ja kõik on kõigile võlgu“ Riigi otsus andis raskustes sektorile kõva hoobi
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.