ASi Tallinna Lauluväljak direktor Riho Rõõmus avaldas lootust, et linnavalitsuse otsus lõpetab vaidluse lauluväljaku vara omandiküsimustes. Rõõmuse sõnul on ta juba poolteist aastat tulutult taotlenud lauluväljaku hoonete kandmist hooneregistrisse.
Advokaadibüroo Tark & Co advokaat Sille Plink selgitas, et hooneregistri munitsipaalettevõte ei ole seni tunnistanud dokumente, millega kultuuri- ja haridusministeerium andis lauluväljaku hooned ja vara Tallinna linnale üle. Ka linnapea Ivi Eenmaa väitis reedel, et lauluväljaku vallasvaral on seni omanik puudunud.
Riho Rõõmuse sõnul ei saa ta linnapea väitest aru, sest lauluväljaku hooned ja vara on kogu aeg olnud ASi Tallinna Lauluväljak bilansis. Viimane on linna omanduses ja juhatusse kuuluvad linna juhtivtöötajad, ütles Rõõmus.
Ivi Eenmaa kinnitas, et linn soovib taotleda ka lauluväljaku territooriumi munitsipaalomandusse ning linnaplaneerimisamet alustab detailplaneeringu koostamist.
Linnaplaneerimisameti juhataja Hain Karu märkis, et detailplaneeringu koostamise käigus tuleb selgeks vaielda lauluväljaku territooriumile jäävate hoonete ja kruntide tagastamistaotlused. Seni on valitsuse nõudmisel tagastatud vaid hoone Pirita tee 18, kuid taotlusi on veel, lausus Karu.
Karu avaldas lootust, et detailplaneering jõuab kinnitamiseks volikokku enne jõule. Kui õigusjärgsete omanikega läheb kohtuskäimiseks, siis võib kogu protsess lõputult venida, nentis ta.
Eenmaa kinnitas, et endistel omanikel on kindlasti võimalik kinnistuid osaliselt tagasi saada, kuid nende kruntide suuruse peab määrama detailplaneering.
Ivi Eenmaa kinnitas, et linnavalitsus kuulutab lähitulevikus välja ideekonkursi lauluväljaku senisest aktiivsemaks kasutamiseks aasta ringi. «Kuna tegemist on rahvuskultuuri objektiga, mis nõuab suuri investeeringuid, siis on ilmselt õige siduda selle haldamiseks riigi ja linna raha,» ütles Eenmaa.
Riho Rõõmus tõdes, et on paar aastat üritanud saavutada lauluväljaku staatuse kindlaksmääramist. «Esmane on selgeks teha lauluväljaku missioon ja alles seejärel alustada detailplaneerimist,» ütles Rõõmus.
Seotud lood
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
Omanik: “Ei ole kantimine!”
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele