Poolas on valitsuskriis

Poola on viimase 12 kuu jooksul importinud enam kui kolm miljonit tonni teravilja, mistõttu viljavarud on suured ja talunikel raske sel aastal oma vilja müüa.

Umbusaldusavaldusel on järgmisel nädalal vähe lootust parlamendis läbiminekuks, pealegi on president Aleksander Kwasniewski teatanud, et isegi kui parlament peaks valitsuse vastu hääletama, ei kavatse ta peaministri tagasiastumisavaldust enne 21. parlamendivalimisi vastu võtta.

Cimoszewicz on nimetanud avalikus kirjas talurahvapartei umbusaldusavaldust puht valimistrikiks. Ta pidas talurahvapartei sammu vastutustundetuks, kuna see tehti ajal, mil Poola valmistab ette põllumajandusreformi ja läbirääkimisi Euroopa Liiduga.

Ekskommunistlikku demokraatlikku vasakliitu (SLD) juhtiva Cimoszewiczi terav toon näitab, et pärast valimisi ei soovi ta enam PSLi liitlaseks, vaid tahab koalitsiooni minna Solidaarsusest välja kasvanud vabadusliiduga (UW), mida juhib endine rahandusminister Leszek Balcerowicz. Eelküsitluste põhjal toetab SLDd ja UWd 20% ja PSLi 10% küsitletutest.

Pärast mitmeaastast suurt majanduskasvu tabas Poolat suvel majanduskriis. Põhiprobleemiks oli maksebilansi puudujääk, mis moodustas sisemajanduse kogutoodangust (SKT) 5%. Kriisi on süvendanud veelgi hiljutine üleujutus, mis läheb ligikaudselt maksma kuni 72 miljardit Eesti krooni ehk 4% SKTst ja aeglustab SKT aastast kasvu 0,7%.

Juuli keskel oli Poola keskpank sunnitud zloti kursi vabaks laskma, mille järel see langes päevaga 5 protsenti. Diskontomäär tõusis 2,5 protsenti ja küündis 24,5 protsendini.

Näis juba, et Poolas puhkeb samasugune kriis nagu enne seda T?ehhis, kuid viimastel kuudel on olukord siiski stabiliseerunud.

Poola zloti igakuine üheprotsendiline devalveerimine on toiminud paremini kui T?ehhi krooni varasem püsikurss, samuti on sealsed struktuurireformid olnud T?ehhi omadest palju edukamad, mis on tunduvalt suurendanud tootlikkust.

Saksa Deutsche Bank soovitab praegu osta Poola riigiobligatsioone. Nende intress on 22% ja kuna inflatsioonimääraks arvestatakse 10 protsenti, siis on reaaltulu 12 protsenti. REUTER-FT-DI-ÄP