• OMX Baltic0,09%319,95
  • OMX Riga−0,1%970,53
  • OMX Tallinn0,21%2 234,56
  • OMX Vilnius−0,28%1 507
  • S&P 5000,73%7 722,72
  • DOW 300,49%51 176,96
  • Nasdaq 1,19%27 190,86
  • FTSE 1000,32%10 461,95
  • Nikkei 2252,29%69 876,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,8
  • OMX Baltic0,09%319,95
  • OMX Riga−0,1%970,53
  • OMX Tallinn0,21%2 234,56
  • OMX Vilnius−0,28%1 507
  • S&P 5000,73%7 722,72
  • DOW 300,49%51 176,96
  • Nasdaq 1,19%27 190,86
  • FTSE 1000,32%10 461,95
  • Nikkei 2252,29%69 876,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,8
Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga on seni kõneldud valdavalt emotsioonide pinnal. On esitatud poolt- ja vastuväiteid, kas Eesti kuulumine ühinenud Euroopasse on meile kasulik või kahjulik. Ühtegi tõsisemat arvudel rajanevat analüüsi, kuidas võimalik ühinemine hakkab mõjutama Eesti majanduselu, pole vähemalt minu silma alla sattunud.
Kui võtta arvutuste aluseks ELi eelarve ning Eesti rahvuslik kogutoodang, siis kujuneb praegust taset arvestades Eesti võimalikuks maksuks umbes 1,3 miljardit krooni, mille peaksime igal aastal Euroopale loovutama.
Eesti ELi liikmeks astumise avalduse kohta koostatud arvamuses Agenda 2000 öeldakse, et Eestile tehtavad struktuurifondide eraldised jõuavad järk-järgult 4 protsendini meie rahvuslikust kogutoodangust ehk siis 2,5-3,5 miljardi kroonini. Samas aga ei tohi unustada, toonitab Agenda 2000, et kandidaatriigi ühinemisel ei koorma enam euroliidu eelarvet abirahasummad, millele kandidaatriigil oli õigus mitmete ühinemiseelsete programmide, näiteks Phare raames.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele