Toomas Peterson tekitab pingeid

Meil ei olnud midagi valida, ütleb rahandusministeeriumi rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja Agate Dalton. Raivo Vare tegi ettepaneku, et nõukogu esimeheks saaks Toomas Peterson ning tema asetäitjaks eksminister Madis Üürike rahandusministeeriumist. Viis nõukogu liikme häält jagunesid neli Petersoni poolt ning üks vastu.

Ma ei usu, et inimene, kes ühe ettevõtte juhtimisega eriti hästi toime ei tulnud, suudab edukalt juhtida teist firmat, kommeneerib Dalton Petersoni valmimist.

Ettevaatlikuks võib Petersoni valimise puhul teha see, et tema valimisega tulevad päevakorda taas keerulised suhted minevikust, ütleb Dalton.

Mul õnnestus viibida omal ajal RE Eesti Lennujaamad ja RASi Estonian Air nõukogudes ning see tähendas pidevat suu kinnihoidmist, ütleb Dalton. Ta räägib, et mõlemate koosolekud möödusid peamiselt teisele ettevõttele pretensioonide esitamises ja omavaheliste võlgnevuste klaarimises. Samal ajal olid mõlemale poolele omad pretensioonid lennuametil.

Petersoni valimine Tallinna lennujaama nõukogu esimeheks ei paranda kindlasti suhteid Estonian Airi erastanud Maersk Airi ja Tallinna lennujaama vahel. Pärast Toomas Petersoni nimetamist RASi Estonian Air peadirektoriks lahkusid ettevõttest Toomas Leis, kes on nüüd ASi Estonian Air asepresident, ja Indrek Rahumaa, kes on oma võimed rakendanud koos Maerskiga erastamises osalenud Balti Cresco Investeerimisgrupi ASis. Lisaks lahkus firmast veel teisigi töötajaid.

Toomas Petersoni nimi on seotud ka kriminaalasjaga. Majanduspolitsei uurija Marika Pähklemäe algatas eelmise aasta aprillis kriminaalasja, milles ta kahtlustas tollast RASi Estonian Air tegevjuhtkonda ametiseisundi kuritarvitamises ning riigi raha raiskamises. Politseiamet lõpetas kriminaalasja vahetult enne Petersoni määramist nõukogu esimehe kohale.

Toomas Peterson ise märgib, et kriminaalasja oli eelkõige vaja seetõttu, et teda Estonian Airi erastamise haripunktis mustata. Ta nendib, et võib isegi öelda, kes selle taga olid, kuid ei suuda seda tõestada.

Võib-olla oleks tulnud leida inimene, kes on n-ö täiesti puhas leht Eesti lennunduses, nendib Dalton.

«Ma tean, et mul võib tulla probleeme,» tunnistab Peterson. Ta lisab siiski, et erinevates tingimustes tuleb kasutada erinevat juhtimisstiili. Selleks, et teha Aeroflotist rahvuslikku lennukompaniid, tuli tema sõnul kasutada autoritaarsemat juhtimisstiili. Peterson lubab, et ei kavatse uues ametikohas jätkata endistest aegadest pärit juhtimist.

Daltoni sõnul on praegu Tallinna lennujaamal nagu kaks tegevjuhtkonda ning nõukogu.

Tallinna lennujaamale on valitud uus nõukogu ja tegevjuhtkond, samas kui juriidilised õigused lasuvad veel RE Eesti Lennujaam juhtstruktuuridel, mis eksisteerivad veel täies mahus, räägib Dalton. «Mul on eriti piinlik, sest kuulun korraga kahte nõukogusse,» ütleb Dalton.

Oleks loogiline, et uus nõukogu ja juhtkond valitaks pärast Tallinna lennujaama kandmist äriregistrisse, lausub Dalton. Nagu mulle on öeldud, võib praegu laekuvate paberite alusel kanne toimuda alles järgmise aasta kevadel, räägib Dalton.

Tallinna lennujaama juhatuse uus esimees on Mati Sõrmus, kes mõned aastad tagasi istus Eesti lennuameti peadirektori toolil ning pärast ametist lahkumist tegeles eraäridega. Lisaks on ta olnud Norra lennundusalase koolitusfirma Nordic Aviation Resources esindaja Eestis. Lennujaama uue juhatuse kooseisu määras teede- ja sideminister Raivo Vare koostöös ministeeriumi lennundusosakonnaga.

Peterson ei leia uue nõukogu ja tegevjuhtkonna valimises enne äriregistrisse kandmist midagi taunimisväärset. Mati Sõrmus peab kommentaaride andmist enne ettevõtte äriregistri kannet varajaseks.

Ühe lennundusega lähedalt seotud inimese sõnul võib Tallinna lennujaama uute juhtide valimine olla seotud ligi 220 miljonit krooni maksva reisiterminaali rekonstrueerimise projektiga. Kuna summa on suur, võib mõni ehitusfirma saada endale korraliku objekti.

Rekonstrueerimistööde kohta on infot siiani suhteliselt vähe liikunud. Esialgu pidi lennujaama rekonstrueerimine toimuma etapiviisiliselt ning kahe aasta jooksul. Viimase variandi järgi aga suletakse lennujaama hoone järgmise aasta märtsis ning poolteise aasta jooksul teenindatakse reisijaid kaubaterminaalis.

Rekonstrueerimise projekti juht Einari Pambus tunnistab, et tööde teostamiseks korraldataval konkursil esitatkse Eesti ehitajatele karmid tingimused. Osalejatel peab olema ette näidata sadadesse miljonitesse ulatuvad käibed aastate vältelt.

Mulle kui rahandusministeeriumi esindajale teeb kõige rohkem muret laenudega seotud riigi garantiid, räägib Dalton.

Praegu on riik andnud garantii lennujaama maandusraja rekonstrueerimiseks võetud laenule. Tööd, mida teostati 1994--1995 aastal, läksid maksma ligi 215 miljonit krooni, millest 75 protsenti tuli Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupangalt, 15 protsenti Eesti Lennujaamadelt ja 10 protsenti Eesti riigilt.

Reisiterminaali rekonstrueerimisprojekti teostamiseks on kavas võtta kaks laenu, mõlemale tuleb aga riigil anda garantii.

Praegusel hetkel on olemas kokkulepe Euroopa Investeerimispangaga ning justiitsministeeriumis on kooskõlastamisel projekt, et jõuda ligi 159 miljoni kroonise laenu allakirjastamiseni. Ligi 60 miljonit krooni on kavas laenata Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupangalt.

«Kui praegusel hetkel oleks vaja anda volitused laenulepingu allakirjutamiseks, siis mina ei tea küll, kas need õigused tuleks anda Tõnu Mardole, kes on juriidiliselt veel RE Eesti Lennujaamad peadirektor või siis moodustatava Tallinna Lennujaama juhatuse esimehele Mati Sõrmusele,» arutleb Dalton.

Dalton lausub, et kui kõik läheb hästi, võiks aga laenulepingu juba näiteks septembris alla kirjutada.