Mullu sama ajaga võrreldes on välisinvesteeringute üldmaht kasvanud üle kolme korra. Tänavu kuue kuuga paigutati Venemaa majandusse väliskapitali rohkem kui terve eelmise aasta jooksul. 1995. aastal sai Venemaa majandus välisinvesteeringuid 2,8 miljardit dollarit ning 1996. a 6,5 miljardit dollarit.

Otseinvesteeringuid on tänavu Vene majandusse tehtud 2,179 mld dollarit, portfelliinvesteeringuid 137,3 miljonit dollarit, muid investeeringuid (kaubanduskrediite, pangahoiuseid) 4,35 miljardit dollarit.

Tööstusse on tänavu investeeritud 1,2 miljardit dollarit, sellest 43% on otseinvesteeringud. Otseinvesteeringud tehti peamiselt toiduainetööstusse, kütusetööstusse, musta metallurgiasse, metsa-, puidutöötlemis- ja paberitööstusse.

Oluliselt on suurenenud väliskapitali juurdevool rahandus-, krediidi- ja kindlustussektorisse, pensionifondidesse, reklaami- ja audiitorfirmadesse. Nendesse ettevõtlussektoritesse investeeriti tänavu 5,024 miljardit dollarit.

95,6% kõigist välisinvesteeringutest on Venemaale tulnud kümnest arenenud tööstusriigist. Liidriks on kapitalimahutuste poolest Holland, kust tänavu on Venemaale tehtud investeeringuid 1,98 miljardit dollarit ehk 29,7% kõigist investeeringutest. USA on tänavu Vene majandusse investeerinud 1,6 miljardit dollarit (24,2%), ?veits 1,097 miljardit (16,5%), Suurbritannia 838,5 miljonit (12,6%) ja Saksamaa 418,4 miljonit dollarit (6,3%).

Kõrvuti dollariinvesteeringutega suureneb ka välismaalt tulevate rublainvesteeringute maht. Tänavu on välisriigid investeerinud Vene majandusse 6,277 triljonit rubla, sellest otseinvesteeringuid oli 3,591 triljonit, portfelliinvesteeringuid 1,776 triljonit ja muid investeeringuid 909,4 miljardit rubla. INTERFAX-BNS