Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Araabia miljonid Läti naftaäris
Ametliku versiooni järgi ostis üks Bahreini firma koos kahe vähetuntud kompaniiga panga selle heade majandusnäitajate tõttu. Pank kavatseb teenindada füüsilisi isikuid, kuid finantseerida ka ekspordi-impordi ning transiiditehinguid.
Küsimused algavad aga juba investori päritolumaast. Millest väikeriigi selline huvi Läti vastu? Panga ost läks maksma vähemalt poolteist miljonit latti.
Investor ise, United Gulf Bank, on tagasihoidlik ka Läti mastaapides -- omakapital 222 mln USD, aktivad 350 mln USD, mis jäävad alla Läti suurimale -- Parexi pangale (400 mln USD). Ongi selgunud, et pank pole iseseisev -- 90% aktsiatest kuulub Kuveidi investeerimisfondile.
Teiseks aktsionäriks on ?veitsi firma Korowo Investment AG, mille peamiseks «tegevusalaks» nimetab B&B kohalolekut Lätis. Firma on osanikuks ka Ventspilsi firmas Vars.
Kolmas investor Development Capital Corporation olevat samuti Läti sidemetega.
Eriti huvitav on panga nõukogu, kuhu kuuluvad Tomas Fergusson (United Gulf Investment), Tony ?tadler (Korowo Investment AG), Pauls Dzintars Krastõnõ? (Development Capital Corporation), Saveli Semjonov (raudteelaste ametiühing), Andris Gutmanis, Janis Tsimzietis ja nõukogu esimees Ojar Kehris. Viimased viis on omavahel tihedalt seotud.
Krastõnõ? on majandusühenduse Latvija 2010 asepresident, kus presidendiks on Ojar Kehris. Andris Gutmanis oli kahe valitsuse transpordiminister. Läti tee partei liikmetest sai ta ülesande «teha» koos Kehrisega majanduspoliitikat. Viimane istus Ventspils Nafta nõukogus. Kehris on ka raudteelaste ametiühingu nõunik, millele omal ajal kuulus 6,27 protsenti BTB aktsiatest.
Ojar Kehris on tuntud nii äris kui poliitikas -- täidab Ventspils Nafta nõukogu esimehe kohustusi, on firma LatRosTrans nõukogu liige, kuulub Ventspilsi sadama juhatusse, on transiidi edendamiseks moodustatud valitsuskomisjoni liige.
Nagu nimest nähtub, pole transiidi valdkond pangale võõras. Omal ajal (1994. a) kuulus pank korporatsioonile Wolf-Lat, mille moodustasid Wolflat-Balt, Rimo, Ekonafta, Orsenal ning juba mainitud Vars. Korporatsiooni tegevust juhib Wolflat-Balt, mille aktsiatest 75,91% kuulub Korowo Investmentile.
Võib oletada panga ja korporatsiooni koostööd. Omal ajal said korporatsiooni firmad (Wolflat-Balt ja Wolf-system VR) G-24 krediite kogusummas 991 000 USD. Kurjad keeled väidavad, et raha kasutati korporatsiooni võlgade katteks ja et sellega on seostatavad ka panga suured kahjumid 1995 (955 000 Ls). Tänaseks on krediidid tagastatud ja pank kasumis.
Samal 1995. a sõlmis pank ka maailmapangaga kavatsuste protokolli 3 mln USD suuruse laenu väljastamiseks Ventspilsi sadamale. Transiidiprojekte kavatseb pank rahastada ka edaspidi.
Peale muu on panga asepresidendi Valeri Kokalise nimi seostatav firmaga LNT Riga, mis kevadel taotles luba Riiga naftaterminaali rajamiseks, tekitades nördimust Nestes ja Statoilis.
Transiidipanku on Lätis veel, kuid kõik on tõsiste investeeringute tegemiseks liiga väiksed. «Transiidimehed» on aru saanud, et pank pole üksnes raha hoidmiseks, vaid võimalus krediiti saada.
Et omal raha nappis, ilmuski salapärane investor Bahreini pank. Eespooltoodu põhjal võib oletada, et projektis osaleb veel vähemalt kaks osapoolt -- Wolflat (Korowo Invest) ja Ventspils Naftaga seotud pool (Development Capital Corporation). Ei saa aga unustada veel üht tugevat grupeeringut, kelle huve esindab Latvijas Naftas Terminals, mis omandab lähiajal lõviosa Ventspils Naftast. B&B