Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Peataja Lepikson
Esmaspäeval lõppes (loodetavasti) periood, mil mitu asekantslerit seadust eirates tulundusettevõtte nõukogusse kuulusid.
Segane seos siseminister Robert Lepiksoni ja Eesti Ühispanga nõukogu vahel ei luba aga teemat veel maha matta.
Tallinna linnapeana 12. aprillil nõukogu liikmeks saanud Lepikson on enda sõnade kohaselt oma töö panga nõukogus vabatahtlikult peatanud, kirjutab Postimees. Kuid seadusetundjate silmis ei ole avaldus tegevuse peatamise kohta aktsiaseltsi nõukogus juriidiliselt kuigi vettpidav. On aga ilmne, et nii korruptsioonivastase seaduse kui vabariigi valitsuse seaduse järgi Lepikson nõukogusse kuuluda ei tohi.
Justiitsministeerium võiks välja töötada Eesti Vabariigi peatamise seaduse, kus oleks sätestatud, kas igasugused vabatahtlikud ja sunniviisilised peatamised ka midagi tähendavad. Lepiksoni kui tuntud ja tunnustatud vabatahtliku peataja asjatundlik nõu kulub seejuures kindlasti marjaks ära.