4 september 1997

Riik hakkab metsatöösturiks

Keskkonnaministeeriumile alluva metsaameti koostatud riigimetsa müügi kord tekitas ettevõtjate protesti juba kevadel. Saadetud märgukirjas nägi metsatööstuse liit ohtu konkurentsivälise riikliku metsatööstuse loomises, mille tagajärjel muutuvad mõttetuks ettevõtjate investeeringud.

Juulis arutas müügikorda valitsus ja jättis määruse ettevõtjate protesti tõttu kinnitamata. «Valitsus tahaks, et kõik osapooled oleksid rahuldatud,» kommenteeris tollal valitsuse pressiesindaja Juhan Kivirähk.

Suurim vastuseis ettevõtjate poolt on punktile, mis lubab metsa müüa peale oksjoni ka kinnistel pakkumistel ja kokkuleppehindadega. «Ilmselt ei ole määruses kõik lõpuni läbi mõeldud,» tõdes Kivirähk.

Valitsus pidi määrust taas arutama augusti lõpul, ent peaminister Mart Siimanni ettepanekul lükati metsamüügi korra kinnitamine sügisesse.

Vahepeal oli metsatöösturite poolele asunud ka kaubandus-tööstuskoda, kes kirjas valitsusele juhib tähelepanu korruptsioonivõimalustele, kui metsa müüakse väljaspool oksjoni.

«Teeme ettepaneku korda põhjalikult muuta, välistades korruptsioonivõimalused, konkurentsieelise ja küsitavused,» seisab pöördumises.

Samal ajal pöördusid valitsuse poole ka kaheksa suurema, välisosalusega puidufirma juhid, kes kokku ostavad kolmveerandi Eesti ümarpuidust. Loodav organisatsioon saab metsa tasuta, kui ettevõtjad peavad raieõiguse eest maksma kännuraha, selgitasid ASide Forestex, Lumiforest, Mets & Puu, MoDo Mets, Metsind, Södra Eesti ja Sylvester ning OÜ Stora Forestry tegevjuhid. Oleme seisukohal, et rahvusliku metsaressursi majandamiseks loodav riiklik organisatsioon peab tegutsema võrdsetel tingimustel eraettevõtetega, seisab avalikus pöördumises.

Kära metsamüügi korra pärast on kandunud ka üle Soome lahe, kuhu rändab valdav osa Eestis raiutud paberipuust. «Metsaettevõtted on mures Eesti uue metsamüügi korra pärast,» kirjutas Soome majandusajaleht Kauppalehti nädala eest. Lehes võrreldi metsaameti püüdu plaanimajanduse sisseviimisega Eestis. Loodav kord ei arvesta puidu ostjate huve, ütles Soome kontserni Enso Eesti tütarfirma ASi Lumiforest tegevdirektor Pertti Lipponen Kauppalehtile.

Villu Reiljani sõnul on pöördumisele alla kirjutanud kaheksa ettevõtte mure tõsine, sest Eesti puiduturg on omavahel ära jagatud, mis lubas siiani riigile hinda dikteerida. «Uus kord on väga selge signaal, et riik käitub riigina,» ütleb Reiljan, «ja mitte keegi ei saa ette kirjutada, et riik peab müüma kasvavat metsa.»

«Millel põhineb väide, et Eesti riik ei tohi võtta majandamist ja puiduturul konkureerida?» küsib Reiljan. «Soome riik tohib ja Eesti riik ei tohi,» pahandab ta. Reiljani väitel lepivad firmad oksjonite eel ostuhinna kokku ja suruvad sellega hinna alla. «Nad on huvitatud, et selline seisund jätkub,» märgib Reiljan.

Ettevõtjad kinnitavad, et kokkulepped oksjonitel toimisid tõesti, kuid paar aastat tagasi, mil kohalik tööstus oli veel lapsekingades. Igal Skandinaavia kontserni varumisfirmal on kindel kogus, mis Eestis aasta jooksul kokku osta tuleb ja konkurents välistab omavahelised kokkulepped, kinnitavad ärimehed. «Oleks meid paar-kolm, siis veel, aga kaheksa ei jõua iial kokkuleppele,» märgivad nad.

«Üks firma on seda üritanud, aga seda pole teised tunnistanud,» räägib Mulgimaal Karksi-Nuias liim-puitplaati tootva ASi Textuur juhatuse esimees Argo Jõgi.

Ka metsaameti peadirektor Andres Talijärv rääkis kevadel, et varasemad kokkulepped oksjonitel enam sel aastal paika ei pea. «Ajasid kohalike väikeettevõtjate suretamiseks hinna liiga üles ja lõikasid ise endale näppu,» on ta öelnud.

Täna kinnitab Talijärv nagu Reiljangi, et kaheksa suurt firmat dikteerivad hinda ja hoiavad seda kunstlikult all. Nende kontrolli all on kogu sadamast väljuv puit, räägib ta. «Tahame luua võimalusi ka teistele, mitte ainult neile, kelle käes on täna kolmveerand ja homme sada protsenti turust,» teatab Talijärv.

Erik Kosenkranius metsanduse infokeskusest tõestab oksjoni osakaalu vähendamise vajalikkust arvutusega, et riigil on seeläbi eelmisel aastal jäänud saamata tulu 109 miljonit krooni.

Võrdlesime kasvava metsa müüki ja sortimentidena müüdud metsa, selgitab ta. «Vahe on näide sellest, et kokkulepped on mõjutanud turgu,» kinnitab Kosenkranius.

Ettevõtjate väitel on riik aga tänavu tavalisest vähem metsa oksjonil müüki pannud ja kõigil hakkavad lankide varud lõppema. Seetõttu tuleb neil osta puitu iga hinnaga.

Villu Reiljani väitel on suurte ja väikeste ettevõtete huvid väga erinevad, mida näitab see, et pöördumise tegid vaid kaheksa suurt. «Nende ainuke mure on, et kuna sellele väikesele hingekella lööma hakatakse,» märgib ta. Kord kaitseb väikese ettevõtja huve, ütleb Reiljan.

«Uus kord tähendab, et pead minema müts käes ametniku juurde, kes metsa müüb,» oponeerib Reiljanile väikeettevõtja Argo Jõgi. Tema sõnul on oksjonikord just hoo sisse saanud. «Miks peab riik tagama kellegi investeeringud?» küsib Jõgi. «Järelikult on keegi, kelle huve metsaametnikud on tõtanud kaitsma pikkade lepingute ja kokkuleppehindadega,» arutleb ta.

«Miks peab palk minema Imavere saeveskisse läbi kolme vahendaja, kui ta võib otse minna,» leiab Andres Talijärv. «Kuidagi on nii läinud, et nemad kahtlustavad meid korruptsioonis ja meie, et nemad meist aru ei saa,» kommenteerib ta.

Metsaärimeeste sõnul on Imavere saeveski osanikfirma Sylvester nõukogu esimehel Mati Pollil riigiametnikega sama soojad suhted kui panganduses Ühispangal. Uue müügikorra jõustumisel katkeb ka Sylvesteri viieks aastaks sõlmitud majandusleping, hajutab Reiljan seesuguseid kahtlusi.

Reiljan ei eita, et tunneb Mati Pollit hästi. «Oleme ühe generatsiooni mehed, koos koolis käinud ja võrkpalli mänginud,» lausub ta. «Antud juhul käitub ta juhina väärikalt, sest kaitseb lõpuni oma ettevõtte huve,» tunnustab Reiljan.

Ettevõtjate osutatud korruptsiooniohtu metsaäris keeldub Reiljan tunnistamast. «Väga üksikud näited,» vastab ta. «Need, kes kuritarvitasid, on läinud teisele tööle,» märgib Reiljan.

Lumiforest ajas omal ajal väga musta äri, aga praegu katsuvad nad puhastuda, teatab Reiljan. Kui ettevõtjad on metsaülemate peale tigedad, siis on järelikult süsteem kõva, leiab Reiljan.

Selle nädala kolmapäeval arutasid ettevõtjad uut metsamüügi korda Andres Talijärve kabinetis.

«Siin jõutakse kokkuleppele,» kinnitab Reiljan samal ajal kõrvaltoas. «Ei ole mõtet lolli mängida, riigi metskondadel on kogu aeg olnud raiumise õigus,» põrutab ta. Kokkuleppele siiski ei jõutud.

Eile teatasid metsatööstuse liit ja kaubandus-tööstuskoda, et eriarvamuste tõttu on nad nõus kehtestama määrust üheks aastaks, kusjuures korra alusel müüakse kuni viiendik riigimetsas ülestöötatud materjalist.

Samas valmis suvel metsaseaduse eelnõu, kus sama müügikord samuti sisse kirjutati. «Metsaseadus on järgmine asi, mille vastu peame võitlema hakkama,» märgib ASi MoDo Mets tegevdirektor Erki Unn.

Reiljan kinnitab, et metsanduse reform on pöördumatu. «Esimese liigutuse tegime, koondasime, nüüd järgneb teine, aktiivne tegevus metsas,» sõnab ta.

«Meil on turg avatud, tulge,» pöördub Reiljan ettevõtjate poole, «aga ärge hakake riiki kamandama, see ei sobi.»

Hetkel kuum