• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kinnisvaraturg täitub uute büroopindadega

    Rentnike nõudmised büroopinna kvaliteedile suurenevad pidevalt. Büroo asukoha ja parkimisvõimaluste kõrval mõjutab valikut üha rohkem remondi tase ja pakutavad lisateenused.
    Praegu on kõige suurem nõudlus kvaliteetselt remonditud ruumide järele, mille suurus on kuni 50 m² või veidi rohkem. Hinnatasemelt on valdav osa rentnikke nõus maksma kuni 200 kr/m² kuus.
    Praegust turusituatsiooni võivad varsti oluliselt muuta suured arendusprojektid, mille tulemusena valmib hulk kvaliteetset ja kallist büroopinda. Siseviimistluselt on juba praegu paljud renditavad ruumid n-ö eurotasemel, kuid sageli puudub neis korralik ventilatsioon, arvutivõrk, valve hoone esimesel korrusel jne. Hinnalt ületavad uued bürooruumid 200 kr/m², paljudele firmadele on selline hinnatase ülejõukäiv.
    Milliseks võib olukord turul kujuneda ja milline mõju on uutel projektidel büroode ja kaupluste rendihinnale, ei oska keegi praegu täpselt prognoosida. Eesti kinnisvaraturg on siiski veel noor ja sellelaadseid kogemusi napib.
    Ilmselt ei oma täit selgust ka kinnisvaraarendajad ise, kes toetuvad suures osas intuitsioonile. Loomulik, et nende prognoosid on optimistlikud, vastasel korral poleks nii suurel investeeringul mõtet.
    Kinnisvarabüroo Uus Maa maakleri Üllar Aedna hinnangul on turu arengus kaks kõige tõenäolisemat varianti. Esiteks võivad uued arendusprojektid seada halvemasse konkurentsiolukorda vanemad pinnad, mis on ehitatud 20 ja rohkem aastat tagasi. Sellised ruumid on praegu domineervad, kuid mugavuse ja planeeringu poolest on need sammu võrra uutest maas. Seetõttu võivad raskesse olukorda jääda omanikud, kelle ruumid rentnike vajadusi ei rahulda või kus omanik pole nende vajaduste rahuldamiseks piisavalt vaeva näinud. Selle tagajärjel hinnad langevad.
    Teise, veelgi pessimistlikuma arengustsenaariumi järgi peavad rentnikud uute pindade eest küsitavat hinda liiga kõrgeks ja need jäävad tühjaks. Seega tuleb varem või hiljem hakata ruumide hinda alla laskma.
    Büroode rendihinda pole uued arenguprojektid seni mõjutanud ja see püsib stabiilne. Halvast ligipääsetavusest ja peaaegu olematutest parkimisvõimalustest tulenevalt on hinnad vanalinna mõnes piirkonnas langenud aastaga kuni 25%. Näiteks Pikal, Laial ja Uuel tänaval maksis büroopinna ruutmeeter mõni aasta tagasi180 kr, praegu 140 kr.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.