Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valuutafondi memorandum proovib tagasilööke ennetada

    Vastab peaministri majandusnõunik Ardo Hansson

    Siia jäävad mõned IMFi esindajad, kes koos Eesti Panga ja rahandusministeeriumi spetsialistidega koostavad memorandumi projekti, mida hakatakse arutama nii Washingtonis kui Eestis. Optimistliku stsenaariumi järgi valmib memorandum kuu lõpus, kui lahkhelid on suured, võib see oktoobrisse edasi nihkuda.
    Tegemist on kolme põhivaldkonnaga: eelarvepoliitika, pangandus ja finants- ning struktuuripoliitika, mis kajastab maa- ja pensionireformi ning erastamist.
    Üsna tähtis on Eesti Panka puudutav memorandumi osa. Jooksevkonto puudujääki ei ole tekitanud mitte riiklik sektor, vaid optimistlikult meelestatud erasektor, kes laenab sisse väga palju välisraha, mis lubab elada üle oma võimete.
    Eesti Pank peab muutma pankade kapitali adekvaatsuse rehkendamise meetodit, andes teatud tehingutele suurema riskiastme.
    Tuleb täiustada pankade konsolideeritud järelevalvet, st kui pangal on liisingufirmad, investeerimisfirmad, siis peab järelevalvet teostama terviku ja mitte ainult ühe osa suhtes.
    Tuleb kehtestada ka täiendavad provisjoneerimise nõuded, et juhul kui mingi negatiivne stsenaarium käiku läheks, oleksid pangad tugevad ja peaksid sellele vastu.
    Kui raha sissevool märgatavalt väheneb, võib tekkida järsk muutus Eestis või mõnes naaberriigis. Näiteks Kagu-Aasia kriisid algasid Taist, aga läksid üle teistesse riikidesse, mille majandused nägid üsna terved välja.
    Mõju võivad avaldada ka inimesed, kes on oodanud börsilt mitukümmend või mitusada protsenti tulu aastas. Kui nad saavad aru, et tulevikus toimub kas langus või palju aeglasem tõus, võivad nad oma raha välja võtta.
    Sellised asjad sõltuvadpraegu rohkem kui kunagi varem väliskapitali sissevoolust.
    Nii otse ei taha ma öelda. Mõnes riigis on üle elatud üsna suuri väljavoolusid. Lätlased näiteks kaotasid 1995. aasta panganduskriisi ajal umbes kolmandiku oma välisvaluuta reserve ja elasid selle üle -- selles mõttes, et ühel aastal oli küll majanduslangus, aga 1996. aastal oli juba väike tõus ning valuuta kurss püsis neil stabiilsena.
    Teised riigid jälle ei pruugi isegi mõnele väiksele ?okile vastu panna.
    See kõik sõltub varasema kapitali sissevoolu iseloomust, on see lühi- või pikaajaline, kuidas ettevõtted ja pangad on väljavoolu vastu kaitstud. Kui nad on tugevalt kapitaliseeritud, siis ei ole probleeme. Kui üks ettevõte on oma arengu üles ehitanud enamikus laenukapitalile, siis võib intresside järsk tõus panna ta raskustesse.
    Need on seotud eelarvega. Praeguses majandustsükli haripunktis oleks nii loomulik, kui meil oleks pigem eelarve ülejääk kui puudujääk.
    Kui üldse kunagi sellist ülejääki tekitada, peaks ta loomulikult tekkima just headel aegadel, kui kulud on ette programmeeritud, aga tulud ootamatult kasvavad.
    Lisaks ka see, et valuutakomitee süsteemis on majanduse mahajahutamisel kõige tugevamaks hoovaks eelarvepoliitika. Nii näebki IMF, et me võiks saavutada olulise eelarve ülejäägi. Aga ma arvan, et Eesti pool ei leia nii kiiresti võimalusi ülejääki nii suureks ajada, kui on praegu IMFi soov.
    Seda proovitakse täpsustada, algul oli jutt, et 2% sisemajanduse kogutoodangust (~1,3 mld kr -- toim.). See oleks konsolideeritud eelarve ülejääk (riigieelarve, kohalikud omavalitsused, eelarvevälised fondid). See vast ei ole realistlik, aga me räägime ikka mitmesajast miljonist kroonist, peab otsima, kust sellist raha kokku võtta.
    Välja on pakutud välislaenude ennetähtaegset tagasimaksmist, mis minu meelest oleks üsna mõistlik. Kasutada soodsates tingimustes võimalust vähendada meie laene, ja kui tulevikus peaks tekkima mingi raske aeg, siis oleks varud, mida laenata.
    1998. a alates kuni 2000. a laenu tagasimaksed hüppavad meil üles ja seejärel tulevad alla, oleks parem seda tasandada. Lihtsalt tuleks praegu pisut püksirihma pingutada, et vältida riskantsemaid stsenaariume.
    Palju vähem on mikroökonoomilist osa, rõhuasetus on maksebilansil.
    Teiseks on palju murelikum toon. Meie majandus ei ole kunagi arenenud nii hästi nagu praegu, sellega kaasneb rohkem riske. Mida kiiremini liigud, seda suurem on tõenäosus, et võib olla ka mingi tagasilöök. Tahame ennetada, et ei juhtuks nagu Tais või T?ehhis.
  • Hetkel kuum
Villu Zirnask: üle poole ESGst on udukudumine. Saatana advokaadid au sisse!
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Bigbanki võlakirjade alumine piir märgiti kolm korda üle
Huvi Bigbanki võlakirjade vastu ületas pakkumise alumist piiri, kuid jäi veidi tagasihoidlikumaks, kui mullu.
Huvi Bigbanki võlakirjade vastu ületas pakkumise alumist piiri, kuid jäi veidi tagasihoidlikumaks, kui mullu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Tallinna Sadam tõi uue IT-juhi Ericssonist
Juulis asub Tallinna Sadama IT-juhina ametisse Priit Koppel, kes varem töötas Ericssonis Balti riikide IT-juhina.
Juulis asub Tallinna Sadama IT-juhina ametisse Priit Koppel, kes varem töötas Ericssonis Balti riikide IT-juhina.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Tallinna Sadam tõi uue IT-juhi Ericssonist
Juulis asub Tallinna Sadama IT-juhina ametisse Priit Koppel, kes varem töötas Ericssonis Balti riikide IT-juhina.
Juulis asub Tallinna Sadama IT-juhina ametisse Priit Koppel, kes varem töötas Ericssonis Balti riikide IT-juhina.
Legendaarne kohvik andis koondamisteate igaks juhuks sisse
Vanemuise teatris Shakespeare´i kohvikut pidav ettevõte teavitas töötukassat likvideerimise tõttu 28 inimese koondamisest, kuid ettevõtte juhi sõnul ei plaani nad tegevust lõpetada ning tegelikult on kohvikul hästi läinud.
Vanemuise teatris Shakespeare´i kohvikut pidav ettevõte teavitas töötukassat likvideerimise tõttu 28 inimese koondamisest, kuid ettevõtte juhi sõnul ei plaani nad tegevust lõpetada ning tegelikult on kohvikul hästi läinud.