Kellele on kasulik, et riigimetsa köis lohiseb

Metsaameti ettevalmistatud «Riigimetsast ülestöötatud metsamaterjalide müügi kord» on üle ootuste palju kõneainet pakkunud. Dokumendi ettevalmistamine on kestnud üle aasta, kuid ikka ei näi üksmeelt riigimetsa majandaja ja osa metsatööstuse vahel sündivat.

Dokumendi kritiseerijad on pidanud müügikorda seadusaktiks, millega riigiametnikud püüavad legaliseerida oma korruptiivset tegevust. Müügikorrast tulenevat riigimetsa majandaja õigust müüa puit riigile võimalikult tulusal viisil ei taheta aktsepteerida. Kardetakse, et kasvava metsa oksjonitele alternatiiviks pakutud ülestöötatud metsamaterjalide müük eelläbirääkimiste korras tekitab korruptsiooniilminguid. Ära hakkab tüütama see nimedeta jutt korruptsioonist ja usaldamatus oma riigi suhtes. Korruptsiooni esineb ja selle vastu tuleb võidelda, kuid sellest pidevalt kõneainet ammutavad isikud peaks vahel eneselt küsima, mis korruptsiooni ikkagi soosib. Riigimetsanduse süsteemis on lahendust nähtud eelkõige infokeskkonna parandamises, tulemusjuhtimises ja avalikustamises, mitte ebakonkreetses vehkimises.

Teine surmapatt on soov täpsemalt reguleerida riigimetskondade raietegevust. Kritiseerijad on seadusetekstist välja lugenud metskondade «uue õiguse» tegeleda raietegevuse organiseerimisega, st ka ise raiuda hooldus- ja lõppraielanke. Tähendatud on, et selline «vabadus» tekitab ebatervet konkurentsi, unustades tõsiasja, et vastav õigus on metskondadel tegelikult kogu aeg olnud (aastas on riigimetskonnad müünud keskmiselt 400 000 tm puitu ülestöötatud sortimentidena) ja et pigem on täpse müügikorra puudumisel asjaga oodatust tagasihoidlikumalt tegeletud. Kahe silma vahele on jäänud tõsiasi, et ka riigimetsa majandaja püüdleb suurema efektiivsuse poole ning et vähempakkumise korras erafirmadega sõlmitavates tööettevõtulepingutes on suurt potentsiaali. Tundub, et suurimat vastumeelt tekitab riigi huvi olla hea omanik ja oma vara tulusamalt majandada. Mõistetamatuks peetakse riigi soovi oma varaga äritegevuses osaleda, et riigikassasse rohkem raha saada ja selle kaudu oma kõigi kodanike eest paremini hoolt kanda.