T?ehhi pangandus Euroopa Liidu surve all

Juulis avaldatud analüüsis T?ehhi valmisoleku kohta ELiga liitumiseks juhtis Euroopa komisjon tähelepanu T?ehhi panganduse nõrkadele külgedele: pankadel on palju halbu laene, nende konkurents on nõrk, pankade tegevus ei ole piisavalt läbipaistev, need on liiga väikese käibekapitaliga ning pangad, investeerimisfondid ja tööstusfirmad on omavahel liiga tihedalt seotud.

T?ehhi pangandus on Kesk-Euroopa suurim ja kõige enam arenenud. Kommertspankade laenud moodustavad 60% T?ehhi sisemajanduse kogutoodangust (SKT), mis on ülekaalukalt suurim selles piirkonnas.

Tänavu juulis andis T?ehhi rahandusminister Ivan Philip nõusoleku müüa T?ehhi suuruselt kolmanda panga Investicni & Postovni Banka riigile kuuluv 36protsendiline aktsiapakk Jaapani Nomura pangale.

Eelmisel kuul tutvustas valitsus veel kolme suure panga -- Komercni Banka, Ceska Sporitelna ja CSOB -- peatse erastamise üldpõhimõtteid. Kuna panganduse mõju riigi finantsotsustele on väga suur, siis arvavad analüütikud, et läbi läheb Kesk-Euroopa suurima panga, Komercni Banka juhtide ettepanek, mille kohaselt riik müüb 49% panga aktsiatest suurtele strateegilistele välisaktsionäridele, säilitades kodumaise kontrolli panga üle. Analoogset lahendust pakub ka suuruselt teise panga, Ceska Sporitelna (CS) juhtkond. Enne erastamist soovitab ta aga CSi ja CSOBi liitmist. See omakorda nõuab T?ehhi ja Slovakkia valitsuse erilepet, sest CSOBi aktsiatest kuulub neile valitsustele vastavalt 69% ja 24%.

Riigi panganduse põhiprobleemiks on halvad laenud, mis on tingitud maikuusest valuutakriisist ja juuli üleujutustest. Pankadel tekkis mais likviidsusprobleeme, kui keskpank tõstis intressimäärasid, püüdes kaitsta krooni kurssi spekulatsioonide vastu. Järgnenud krooni devalveerimine alandas järsult obligatsioonihindu. Kuna enamikul pankadel olid suured fikseeritud tuluga väärtpaberiportfellid, kandsid nad suurt kahju. See kajastus ka esimese poolaasta tulemustes: 60% riigi pangandusest moodustava nelja suurema panga kogutulu vähenes keskmiselt 25%. Halbade laenude osakaal ulatus pankade koguaktivas 20 protsendini.

Välisanalüütikud ennustavad, et T?ehhil tuleb toimida analoogselt Ungari ja Poolaga, st lahendada enne pankade erastamist halbade laenude probleem. FT