Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Võõrtöölised ukse vahel
Kuude kaupa ametkondade uksi kulutavad välismaised spetsialistid on saanud selgeks tunnusmärgiks konfliktist Eesti riigi tööjõu- ja migratsioonipoliitika ning hoogsalt areneva majanduse vahel.
Toimetuse hinnangul tuleks välismaalastele töölubade andmist ja seeläbi välistööjõu kaasamist Eesti majandusse lihtsustada ja liberaliseerida. Elamis- ja tööloa andmise üle otsustamisel tuleks teha selget vahet, kas konkreetse juhtumi puhul on tegemist sotsiaalse, poliitilise, julgeoleku- jms või eeskätt majandusliku probleemiga ning vastavalt sellele küsimus ka lahendada.
Vale on kogu elamis- ja töölubadega seotud problemaatika ühte patta panna, nägemata loataotluste taga täiesti erinevaid motiive.
Praeguseks on kujunenud vastuolu, et välismaalaste seaduse ja teiste aktidega sätestatud piirangud ja kitsendused mõjuvad tegelikult neile, kellele need pole sugugi mõeldud. Eesti riik on täis töötavaid illegaale, kes eelnimetatud lubadele vilistavad, samal ajal kui mitmed firmad näevad kurja vaeva, et endale läänest mõni tippspetsialist pooleks aastaks tööle saada.
Seadused on tühi koht nende jaoks, keda silmas pidades need on kirjutatud, saavad aga komistuskiviks neile, kes tahaks tulla või on kutsutud, et Eestis oma oskusi ja teadmisi pakkuda. Takistuseks võib saada näiteks seegi, et elamis- ja tööloa taotleja kodumaal ei mõisteta, kui tarvilik on Eesti riigivõimule tõend välismaalase vaimse tervise kohta, ega osata sellist paberit välja kirjutada.
Teine vastuolu on kaupade vaba liikumise ja tööjõu piirangutega liikumise vahel. Nii seisab Eesti ühiskond majandusanalüütiku Hardo Pajula arvates varsti dilemma ees, kas panna piirangud kaubaturgudele või tööturgu liberaliseerida. Siinkohal ei pea ta usutavasti silmas seda, et koos türgi küpsistega oleks Eestisse oodatud ka piiramatus koguses kodu- või Saksamaal töötuks jäänud türgi ehitustöölisi, kes millegipärast justkui võõrtööliste etaloniks kujunenud.
Pajula hinnangul vajab meie tööjõuturg võõrast verd eeskätt neis sektorites, kus napib kõrge kvalifikatsiooniga tippspetsialiste või oskustöölisi. Vastasel korral muutub tööjõuturu väiksus ja suletus analüütiku arvates Eesti majandusarengule takistuseks.
Välismaalaste seaduse järgi antakse aastas esmane elamis- ja tööluba tuhandele välismaalasele, mis vastab 0,1 protsendile Eesti alalisest elanikkonnast. Septembri alguseks oli tänavu välja antud ligi 400 tööluba. Tööloa taotlejate arv aga ületab kvoodi tunduvalt.
Tõsi, suurem osa tööloa taot-lejatest ei ole kodakondsus- ja migratsiooniameti andmete järgi sugugi kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid. «Meile esitavad oma ankeedid kokad, koduperenaised ja igasugused muud sellised tegelased, kellest meil endil absoluutselt puudus ei ole,» on väitnud üks ameti esindaja.
Seega on juba tõeks saamas Aavo Koka ennustus tänases Eesti Ekspressis, et peagi hakkavad tippspetsialistidele järgnema lihttöölised. Ta pakub välja, et selle vältimiseks oleks vaja kiiresti ümber korraldada kutse- ja keskhariduse süsteem ning toota rohkem tööoskustega noori, et mitte lootusetult hiljaks jääda.
Lisaks sellele võiks Äripäeva arvates uuesti kaaluda parlamendi poolt kevadel tagasi lükatud välismaalase seaduse muudatusettepanekut lasta Euroopa Liidu riikide osas tööload kvoodivabaks, samuti valitsusele tehtud ettepanekut siduda praegu kooskõlastusringil olevates uutes viisaeeskirjades välismaalstele tööloa andmine viisa andmisega.