• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,17
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,17
  • 12.09.97, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Võõrtöölised ukse vahel

Kuude kaupa ametkondade uksi kulutavad välismaised spetsialistid on saanud selgeks tunnusmärgiks konfliktist Eesti riigi tööjõu- ja migratsioonipoliitika ning hoogsalt areneva majanduse vahel.
Toimetuse hinnangul tuleks välismaalastele töölubade andmist ja seeläbi välistööjõu kaasamist Eesti majandusse lihtsustada ja liberaliseerida. Elamis- ja tööloa andmise üle otsustamisel tuleks teha selget vahet, kas konkreetse juhtumi puhul on tegemist sotsiaalse, poliitilise, julgeoleku- jms või eeskätt majandusliku probleemiga ning vastavalt sellele küsimus ka lahendada.
Vale on kogu elamis- ja töölubadega seotud problemaatika ühte patta panna, nägemata loataotluste taga täiesti erinevaid motiive.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Praeguseks on kujunenud vastuolu, et välismaalaste seaduse ja teiste aktidega sätestatud piirangud ja kitsendused mõjuvad tegelikult neile, kellele need pole sugugi mõeldud. Eesti riik on täis töötavaid illegaale, kes eelnimetatud lubadele vilistavad, samal ajal kui mitmed firmad näevad kurja vaeva, et endale läänest mõni tippspetsialist pooleks aastaks tööle saada.
Seadused on tühi koht nende jaoks, keda silmas pidades need on kirjutatud, saavad aga komistuskiviks neile, kes tahaks tulla või on kutsutud, et Eestis oma oskusi ja teadmisi pakkuda. Takistuseks võib saada näiteks seegi, et elamis- ja tööloa taotleja kodumaal ei mõisteta, kui tarvilik on Eesti riigivõimule tõend välismaalase vaimse tervise kohta, ega osata sellist paberit välja kirjutada.
Teine vastuolu on kaupade vaba liikumise ja tööjõu piirangutega liikumise vahel. Nii seisab Eesti ühiskond majandusanalüütiku Hardo Pajula arvates varsti dilemma ees, kas panna piirangud kaubaturgudele või tööturgu liberaliseerida. Siinkohal ei pea ta usutavasti silmas seda, et koos türgi küpsistega oleks Eestisse oodatud ka piiramatus koguses kodu- või Saksamaal töötuks jäänud türgi ehitustöölisi, kes millegipärast justkui võõrtööliste etaloniks kujunenud.
Pajula hinnangul vajab meie tööjõuturg võõrast verd eeskätt neis sektorites, kus napib kõrge kvalifikatsiooniga tippspetsialiste või oskustöölisi. Vastasel korral muutub tööjõuturu väiksus ja suletus analüütiku arvates Eesti majandusarengule takistuseks.
Välismaalaste seaduse järgi antakse aastas esmane elamis- ja tööluba tuhandele välismaalasele, mis vastab 0,1 protsendile Eesti alalisest elanikkonnast. Septembri alguseks oli tänavu välja antud ligi 400 tööluba. Tööloa taotlejate arv aga ületab kvoodi tunduvalt.
Tõsi, suurem osa tööloa taot-lejatest ei ole kodakondsus- ja migratsiooniameti andmete järgi sugugi kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid. «Meile esitavad oma ankeedid kokad, koduperenaised ja igasugused muud sellised tegelased, kellest meil endil absoluutselt puudus ei ole,» on väitnud üks ameti esindaja.
Seega on juba tõeks saamas Aavo Koka ennustus tänases Eesti Ekspressis, et peagi hakkavad tippspetsialistidele järgnema lihttöölised. Ta pakub välja, et selle vältimiseks oleks vaja kiiresti ümber korraldada kutse- ja keskhariduse süsteem ning toota rohkem tööoskustega noori, et mitte lootusetult hiljaks jääda.
Lisaks sellele võiks Äripäeva arvates uuesti kaaluda parlamendi poolt kevadel tagasi lükatud välismaalase seaduse muudatusettepanekut lasta Euroopa Liidu riikide osas tööload kvoodivabaks, samuti valitsusele tehtud ettepanekut siduda praegu kooskõlastusringil olevates uutes viisaeeskirjades välismaalstele tööloa andmine viisa andmisega.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 7 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele