Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopa Liit EMUst ja laienemisest
Ministrid leppisid kokku, et kahepoolsed vahetuskursid fikseeritakse rahaliitu pääsevate valuutade vahel, kuid mitte euro suhtes. Ametlikult hakkavad fikseeritud kursid kehtima siis, kui jõustub rahaliit ehk 1. jaanuaril 1999. Bilateraalsed vahetuskursid tehakse teatavaks samal ajal, kui tuleva aasta aprillis-mais valitakse välja rahaliitu kuuluvad riigid.
«Kursside varasem teatamine on poliitiline signaal turgudele,» ütles Saksa liidupanga president Hans Tietmeyer.
Prantsusmaa nõudel moodustavad rahaliidu liikmesriigid arvatavasti analoogselt G7-ga nn stabiilsusnõukogu (E? - number sõltub riikide arvust), mis kujuneb tulevase Euroopa keskpanga võimu teatud formaalseks tasakaalustajaks.
Eile Brüsselisse kogunenud ELi välisministrid püüavad jõuda kokkuleppele, kui palju riike kutsutakse tuleva aasta algul ELi laienemise läbirääkimistele. Ehkki Euroopa komisjon soovitas juulis läbirääkimisi alustada kuue riigiga -- Eesti, Poola, Ungari, T?ehhi, Sloveenia ja Küprosega --, nõuavad Rootsi, Taani ja Itaalia teistelt ELi riikidelt, et läbirääkimisi tuleb alustada kõigi 10 kandidaatriigiga korraga. Nende riikide põhiargument on, et Euroopas ei tohi tekitada uusi eraldusjooni. REUTER-FT-ÄP