Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Läänemeremaade ühine elektriturg viibib
Sellisel seisukohal on Gunnar Wickström, kes esindab uurimuses Läänemere-äärsete riikide energiasüsteemide ühendamisest Balti ringiks Rootsi energiakontserni Vattenfall.
Tuleva aasta alguses valmiva uurimuse eesmärk on valida välja neli-viis investeeringut, mis oleksid majanduslikult, tehniliselt ning ökoloogiliselt teostatavad ja põhjendatud.
Selles osalevad 11 riigi (neli Põhjamaad, Balti riigid, Saksamaa, Venemaa, Valgevene ja Poola) ettevõtted, neist neli suurt energiakontserni (Vattenfall, Preussen Elektra, Imatran Voima ja Sjællandske Kraftværker).
Vajadust uute tootmisvõimsuste järele ei ole, sest kõigis Läänemere-äärsetes riikides, välja arvatud Soome ja Läti, on elektritootmise ülejääk. Samas võimaldaks ületoodang sulgeda amortiseerunud Ignalina tuumajaama ühe ploki ning vähendada keskkonda kahjustavat elektritootmist Narvas, leiab Wickström. Keskkonnanõuded on Eestis kõige vähem ranged ning elektri hinda tuleks kaks korda tõsta, et motiveerida keskkonnainvesteeringuid ja energia kokkuhoidu, ütles ta.
Leedu tahaks oma elektrit eksportida lääne turgudele ning loodab selleks rajada elektrikaabli Ignalinast Poola. Ignalina tuumajaama asemel näeksid investorid aga parema meelega gaasitoitel elektrijaama. Samas on Ignalina Balti ringi plaanides sees, üks plokk aastani 2003--2005 ja teine veelgi kauem.
Üks suuremaid teemasid on uurimuses Loode-Venemaa varustamine elektrienergiaga, kus tegelik ülejääk on esialgu arvatust väiksem. Seetõttu pole arutatud Peterburi lähistel asuva Sosnovõi Bori tuumajaama sulgemist. Vaatamata napile toodangule on Venemaa huvitatud tuumaenergia müügist Koola poolsaarel asuvast jaamast Norrale ja Soomele. Selleks tuleks rajada ülekandevõimsused. Norra ja Soome elektrivõrk on juba ühendatud Rootsiga, mis võimaldaks eksporti ka Rootsi.
Elektrikaabli rajamist Eesti ja Soome vahele hindas Wickström ebatõenäoliseks, sest see on majanduslikult vähe põhjendatud.
Elektri ekspordi suurendamist Soome kaalub ka Rootsi. Vattenfall plaanib oma suurklientide varustamiseks Forsmarki tuumaelektrijaama ja Soome vahele veel üht elektrikaablit, mis suurendaks ühenduse ülekandevõimalused 500 megavatilt 1100 megavatile. Projekti maht oleks võrreldav Rootsi ja Poola vahele rajatava kaabliga, mis peaks valmima 1999. a.
Ühise elektrituru arenemist pidurdavad Eesti ja Poola vähesed keskkonnanõuded ning kunstlikult madalad hinnad, ütles Wickström. Seega võiks Balti ring teostuda alles 20 aasta pärast.
«Piiranguteta elektriturg ei tuleks keskkonnale kasuks. Kui toodetakse seal, kus see on kõige odavam, annaks see eelised aegunud keskkonnakahjulikele jaamadele. Selle asemel võiks turu jaotada kaheks: Balti turg, kus elektri hinnad on kunstlikult madalad ning keskkonnanõuded tagasihoidlikumad, ning Põhjala turg, kuhu kuuluks Soome, Norra ja Rootsi,» ütles Wickström. SD