• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,76
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,76
  • 25.09.97, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas ettevõtete erastamine T?ehhis vaut?erite abil oli edukas?

1989. a sametrevolutsiooni ajal kuulus enam kui 96% T?ehhoslovakkia varadest riigile. Majanduskasv hakkas raugema, kõik hinnad olid riigi kontrolli all ning väikseid ja keskmisi firmasid peaaegu ei olnud. Erainitsiatiiv oli nõrk ja see leidis rakendust põhiliselt mustal turul. Poliitika põhiküsimuseks oli, kuidas muuta see kohmakas ja tsentraliseeritud majandus paindlikuks turumajanduseks ja ühtlasi tagada laialdane toetus radikaalsetele reformidele.
Käivitades 1990. aastate algul vaut?erierastamise, tõestas T?ehhi, et riiklikku majandust on võimalik ulatuslikult ja kiiresti erastada. See oli põhisaavutus, millega vähesed riigid hakkama said.
Tähtis on meeles pidada, et vaut?erid olid T?ehhis üheks peamiseks, kuid siiski mitte ainsaks erastamisviisiks. Peale selle toimus erastamine vara tagastamise, oksjonite ja otsemüügi teel. Selle tulemusena läks enam kui 80% riigi varast vähem kui nelja aastaga erakätesse.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Erastamise algjärgus olid olulisemad küsimused, kas see tagab omandi piisava kontsentratsiooni ja ettevõtete efektiivse juhtimise. Küsimuse esimesele poolele vastates võib öelda, et ehkki algul jagunes omand miljonite väikeaktsionäride vahel, on nüüdseks enamik T?ehhi firmasid läinud väheste institutsioonide ja eraisikute kätte, kes suudavad oma huvisid kaitsta tegevjuhtide kaudu.
Palju vähem on T?ehhil seni õnnestunud aga firmade tõhusa juhtimise ja struktuuri muutmise korraldamine. Selle põhjuseks on asjaolu, et mitteküllaldaselt erastatud kommertspankadele kuuluvad investeerimisfondid, mille käes on lõviosa vaut?eritega erastatud firmade aktsiaid, ei teosta piisavat järelevalvet firmade juhtide tegevuse üle.
Siinjuures on tähtis rõhutada, et need probleemid ei tulene vaut?erierastamisest. Kasu asemel tõi kahju
T?ehhi vaut?erierastamise algusest peale on selle poliitiline ristiisa Vaclav Klaus reklaaminud selle edu ning nii kodu- kui välismaine publik on teda uskunud. 1500 ettevõtte jagamine enam kui kaheksale miljonile inimesele ja ülikiire detsentraliseerimine, mille tulemusena annab nüüd enam kui 80% sisemajanduse kogutoodangust erasektor, jätab algul tõesti vägeva mulje. 1992. a valimiste eel rahvale jagatud vaut?erite põhikasu oli ilmselt Klausi koalitsiooni suur valimisvõit.
Erastamisprogrammi ebaõnnestumiste loetelu on paraku palju pikem. Esiteks, enamiku vaut?eritega erastatud firmade tegevus ei ole paranenud, vaid osaliselt hoopis halvenenud.
Teiseks, erastamisfondid kui kollektiivse investeerimise vahendid on end täielikult diskrediteerinud. Inimeste silmis on need muutunud kriminaalseteks institutsioonideks, mis jätavad tavainimesed rahast ilma.
Kolmandaks, väärtpaberiturg on endiselt alaarenenud. Praha börsil on pidev langus ning enamik aktsiaemissioone ei õnnestu.
Paljureklaamitud rahvakapitalismi loomine on üksnes sõnakõlks, kuna inimesed on vaut?erite vastu saadud aktsiad kiiresti maha müünud.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tähtis on rõhutada, et vaut?eritega erastatud ettevõtetes ei ole suudetud parandada juhtimist.
Kuid erinevalt osa kriitikute väitest ei ole see tingitud mitte laiast omanikeringist, vaid omandi koondumisest valedesse kätesse. Enamik aktsiaid läks kiiresti spekulantide kätte, kes firmadesse uue kapitali juurdetoomise asemel pumpavad seda hoopis uuteks spekulatsioonideks välja. Firmade minek õigete omanike kätte võtab kaua aega ja läheb kalliks maksma.
T?ehhi reformaatorid näivad olevat unustanud, et börsil noteeritud firma on anglosaksi kapitalismi tippsaavutus, mis nõuab keerukaid institutsioone ja seadustikku. Kui need puuduvad, nagu T?ehhis, siis ei saa tulemus olla hea.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 14 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele