Perearstireformi eesmärk pole kulude kokkuhoid

Jesse sõnas, et kõik perearstid, kes sõlmivad haigekassaga lepingu, töötavad üle Eesti ühtsete reeglite alusel ega oma õigust patsientidelt ravimise eest raha juurde küsida. Nendega sõlmitavate lepingute ettevalmistus algab novembris-detsembris. Tallinnas on olukord komplitseeritud, sest esialgu pole otsustatud, kas näiteks eraarstid üldse pääsevad n-ö turule või sõlmitakse lepingud vaid polikliinikutes töötavate endiste jaoskonnaarstidega.

Perearst hakkab kuus haigekassast saama umbes 40 000 krooni. Arvi Vask selgitas, et selle sees on nn pearaha patsientide eest, maapiirkondades eritasu kauguse eest, osa raviteenuste hüvitus ja lisatasu kvalifikatsiooni eest. Perearst peab end registreerima kas füüsilisest isikust ettevõtjaks või koos teiste arstidega moodustatud ettevõttesse. Tal tuleb 40 000 krooni pealt maksta riigimaksud, ruumide rent, patsientide uuringute, auto, koolituse ja arvuti eest. «Selle rahaga on võimalik välja tulla,» kinnitas Vask. «Võib-olla mõne Tallinna arsti sissetulek väheneb ja ta nuriseb. Need, kes varem patsientide käest väikese lisaraha taskusse pistsid.»

Sotsiaalministeeriumi andmetel võivad järgmise aasta jaanuaris saada iseseisva lepingu kuni 300 perearsti, vajadus on 800 perearsti järele.