• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Perearstireformi eesmärk pole kulude kokkuhoid

    Vase sõnul on perearstireformi eesmärk esimese etapi arstiabi kvaliteedi tõstmine, mitte raviteenustele mõeldud raha kokkuhoid. Majanduslikke kalkulatsioone ravikindlustusraha ümberjagamise kohta pole seetõttu tehtud, perearstisüsteemile üleminekuga ei kaasne ravikindlustusmaksu tõstmist.
    Arvi Vask sõnas, et uuele süsteemile üleminek annab rahalise kokkuhoiu tulevikus, kui haiglad ja eriarstiasutused vabanevad osast kulutustest, mida nad praegu tegema peavad. «Haiglad saavad vabanevaid vahendeid kasutada efektiivsemaks raviks,» lisas Vask.
    Keskhaigekassa direktor Maris Jesse märkis, et aastate pärast hakkab haiglaravi osatähtsus tänu kvalifitseeritud perearstidele vähenema ja kokkuvõttes vähenevad kulutused haiglaravile, personalile ja haiglahoonetele.
    Jesse sõnas, et kõik perearstid, kes sõlmivad haigekassaga lepingu, töötavad üle Eesti ühtsete reeglite alusel ega oma õigust patsientidelt ravimise eest raha juurde küsida. Nendega sõlmitavate lepingute ettevalmistus algab novembris-detsembris. Tallinnas on olukord komplitseeritud, sest esialgu pole otsustatud, kas näiteks eraarstid üldse pääsevad n-ö turule või sõlmitakse lepingud vaid polikliinikutes töötavate endiste jaoskonnaarstidega.
    Perearst hakkab kuus haigekassast saama umbes 40 000 krooni. Arvi Vask selgitas, et selle sees on nn pearaha patsientide eest, maapiirkondades eritasu kauguse eest, osa raviteenuste hüvitus ja lisatasu kvalifikatsiooni eest. Perearst peab end registreerima kas füüsilisest isikust ettevõtjaks või koos teiste arstidega moodustatud ettevõttesse. Tal tuleb 40 000 krooni pealt maksta riigimaksud, ruumide rent, patsientide uuringute, auto, koolituse ja arvuti eest. «Selle rahaga on võimalik välja tulla,» kinnitas Vask. «Võib-olla mõne Tallinna arsti sissetulek väheneb ja ta nuriseb. Need, kes varem patsientide käest väikese lisaraha taskusse pistsid.»
    Sotsiaalministeeriumi andmetel võivad järgmise aasta jaanuaris saada iseseisva lepingu kuni 300 perearsti, vajadus on 800 perearsti järele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Indrek Teder: raha räägib. Endiselt
Mõnedes Euroopa riikides on jätkuvalt esiplaanil äri- ja majanduslikud huvid, mitte sõda Ukrainas. Ja seda täiesti avalikult, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Mõnedes Euroopa riikides on jätkuvalt esiplaanil äri- ja majanduslikud huvid, mitte sõda Ukrainas. Ja seda täiesti avalikult, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA uute kodude müük langes 9 aasta kiireimas tempos Kõrged laenuintressid survestavad nõudlust
USAs langes uute kodude müük aprillis viimase üheksa aasta kiireimas tempos, nõudlust mõjutasid negatiivselt kõrge inflatsioon ning kodulaenu intresside hüppeline tõus, vahendab Bloomberg.
USAs langes uute kodude müük aprillis viimase üheksa aasta kiireimas tempos, nõudlust mõjutasid negatiivselt kõrge inflatsioon ning kodulaenu intresside hüppeline tõus, vahendab Bloomberg.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Töötajad peavad mainekaks tööandjaks energiafirmat, tudengid Microsofti
Töötavate inimeste jaoks on kõige atraktiivsemad tööandjad riigi või kohaliku omavalitsuse infrastruktuuriettevõtted, tudengid hindavad Microsofti Eesti arenduskeskust, LHVd ja Pipedrive’i, näitab Kantar Emori tööandjate maine pingerida.
Töötavate inimeste jaoks on kõige atraktiivsemad tööandjad riigi või kohaliku omavalitsuse infrastruktuuriettevõtted, tudengid hindavad Microsofti Eesti arenduskeskust, LHVd ja Pipedrive’i, näitab Kantar Emori tööandjate maine pingerida.
Irja Lutsari kogemus - kuidas juhtida, kui sulle soovitakse surma?
Teadusnõukoja endine juht Irja Lutsar rääkis intervjuus, kuidas juhtida, kui sinu otsustega ei olda nõus ja sulle soovitakse halba. Lutsar rääkis, mida ta täna teeks juhina teisiti ning mida Eesti ühiskonnana peaks hädasti pandeemia-aastate kogemusega tegema.
Teadusnõukoja endine juht Irja Lutsar rääkis intervjuus, kuidas juhtida, kui sinu otsustega ei olda nõus ja sulle soovitakse halba. Lutsar rääkis, mida ta täna teeks juhina teisiti ning mida Eesti ühiskonnana peaks hädasti pandeemia-aastate kogemusega tegema.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.