• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestis ei kaitse infot keegi

    Viimane aeg on rääkida infokaitsest laiemas mõttes. Arenenud maades moodustab riikliku informatsiooni ressurss vähemalt 10% üldisest riiklikust ressursist ja seepärast pööratakse selle kaitsmisele tõsiselt tähelepanu. USAs näiteks õpetatakse vastava ala asjatundjaid viies akadeemias ja 13 kolledzis.
    Traditsiooniliselt pööratakse infokaitsele suurt tähelepanu Venemaal, kus juba nõukogude ajal valmistati ette niipalju spetsialiste, et praegu jätkub neid kõigisse riigiasutustsesse ja jääb veel üle pankade turvateenistuste ning teiste ettevõtete jaoks. Lisaks rakendatakse Venemaal erru läinud eriteenistuste spetsialiste viimasel ajal avatud vastavates kõrgkoolides. Paljud kinnistes laborites eritehnikat loonud spetsialistid tegutsevad nüüd edukalt turvatehnika tootjatena.
    Eestis aga on olukord äärmiselt halb -- vanad spetsialistid omal alal ei tegutse ja uusi polegi. Infokaitse probleemi suhtutakse üldse leigelt - meil pole välja töötatud vastavaid õigusakte ega valmistata ette infokaitse spetsialiste. Informatsiooni kaitsmise vajalikkusest ja tähtsusest räägitakse üldse vähe -- teemat ei kajastata ajalehtedes isegi üksikute artiklitena, rääkimata eriajakirjadest
    Siinkirjutaja, pidades ennast infokaitse spetsialistiks,» hoiab ennast vormis» rahvusvahelisi näitusi külastades, osaledes konverentsidel ja diskussioonidel. Eesti huvi on selliste ürituste vastu alati äärmiselt madal.
    Seepärast pole midagi imelikku, et Eesti firmade turvateenistustel polegi spetsialiste, kes oskaksid asjatundjatena tagada info puutumatuse ja salastatuse. Praegused turvateenistused komplekteeritakse suures osas endistest miilitsa -- ja politseitöötajatest, kelle arvates tagabki -- lähtudes nende professionaalsest ettevalmistusest -- mehitatud valve objekti turvalisuse.
    Praegu loob politsei ja maksuamet ühiselt maksupolitseid. Maksupettusi uurivat töögruppi asuvad aga hoolikalt jälgima kõik Eesti suurimad maksudest kõrvalehoidjad. Sellest on vähe, et ei avalikustata töögrupi liikmeid. Ettevõtmise edukuse tagab tegelikult operatiivse info valdamine. Praegu paistab küll, et kuritegeliku ilma käsutuses on parem infovarastamise tehnika ja ka nõuandjaid -- spetsialiste rohkem kui politseil.
    Aeg ise sunnib meid üha rohkem mõtlema info kaitstusele. Eesti pürib Euroopa Liitu,aga selle liikmed omavad tohutuid infobaase ja --süsteeme, mille kaitsele on esitatud äärmiselt kõrged nõuded.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.