Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksuamet nõuab andmeid väärtpaberitehingutest Eestis
Eesti väärtpaberite keskdepositoorium ja maksuamet vaidlevad kohtus, kas 1996. aastal väärtpaberitega tehinguid teinud eraisikute ja äriühingute kohta käivate andmete väljanõudmine on seaduslik või mitte.
Maksuameti esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv ütles eilsel kohtuistungil, et maksuamet palus EVK-l endale edastada väärtpaberitehinguid teinute nimed, aadressid, isikukoodid või registrinumbrid, samuti viiteid sellele, millise maksuameti tööpiirkonda investor kuulub. Maksuameti sellesisulise ettekirjutuse vaidlustas EVK kohtus.
EVK esindaja vandeadvokaat Jüri Raidla tõdes, et maksuametil on küll õigus väärtpaberiturul tegutsevate investorite tehingute osas järelepärimisi teha, kuid see peab rajanema seaduslikul alusel. Raidla juhtis tähelepanu veel asjaolule, et maksuamet soovis saada andmeid kõigi 1996. aastal Eestis väärtpaberitehinguid teinute kohta. Nende hulka kuulub aga rohkesti ka välis- ja offshore-firmasid. Nende puhul on aga EVK esindaja sõnul võimatu näidata ära konkreetne kohalik maksuamet, mille kohta samuti andmeid nõuti.
Aivar Pilv ütles, et peale Eesti füüsiliste ja juriidiliste isikute tunneb maksuamet loomulikku huvi ka Eesti väärtpaberiturul tegutsevate välisfirmade vastu, sest maksualast infot vahetatakse ka välisriikidega.
EVK üks omanikke ja asutajaliikmeid on ka rahandusministeerium, teised omanikud on Eesti Pank ja mitu kommertspanka. Pilve sõnul on riik mitmesuguseid registreid loonud muu hulgas ka selleks, et neist vajadusel informatsiooni hankida. Samasse kategooriasse EVK registriga liigitas Pilv ka hoone-, auto- ja kinnisturegistri, kust maksuamet samuti oma informatsiooni ammutab. «Miks riik neid siis üldse loob, kui ta neid kasutada ei saa,» küsis Pilv.
Maksuameti peadirektor Kalev Järvelill ei soovinud kohtuasja enne lahendi saabumist kommenteerida.
EVK nõukogu esimees Ivar Lukk lisas, et kindlasti ei ole EVK ülesanne varjata väärtpaberitehinguid teinute nimesid. Maksuameti ettekirjutuse kohtuliku vaidlustamise puhul on tema sõnul tegemist vormilise, mitte sisulise vaidlusega.
Eelmisel aastal tehti EVKs üle 30 000 väärtpaberitehingu. Selle aasta augusti alguses oli Eesti pankades väärtpaberitega kontosid üle 37 000.
Tallinna halduskohus teeb EVK ja maksuameti vahelises vaidluses otsuse teatavaks reedel.
Väärtpaberite keskdepositooriumi ja maksuameti väited kohtus Väärtpaberite keskdepositooriumi (EVK) väited:
? Väärtpaberite keskdepositoorium lähtub sellest, et võib andmeid avaldada üksnes seaduslikul alusel, hoides väärtpaberiseaduses sätestatud ärisaladust.
? EVK ja rahandusministeeriumi vahel sõlmiti novembris 1994 leping, milles on sätestatud EVK kui registri pidaja kohustus andmeid kaitsta ning takistada nende loata töötlemist ja kasutamist. Andmete väljastamine maksuametile tähendaks nende loata kasutamist.
? Andmete väljastamisega maksuametile aitaks EVK kaasa andmekogude seaduse rikkumisele, mis keelab andmekogude ristkasutuse.
? Seadusevastase ettekirjutuse täitmine tähendaks õiguserikkumist, mis võib endaga kaasa tuua EVK vastutuse nii Eesti riigi kui investorite ees ning sellega seotud tsiviilvaidlusi.
? Maksuamet oleks pidanud andmete saamiseks pöörduma rahandusministeeriumi kui registri asutaja poole, kellel on õigus keskdepositooriumist saada kõiki andmeid.
? Keskdepositoorium on eraõiguslik juriidiline isik, kes vastupidiselt maksuameti kinnitusele ei pea kohtusse pöördumiseks rahandusministeeriumilt luba küsima
? Maksuameti ettekirjutuses on vaid viide maksukorralduse seaduse sätetele, puudub aga vajalik viide maksuseadustele, millele tuginedes andmeid nõutakse
? Maksuameti ettekirjutus saab käsitleda üksnes konkreetset maksumaksjat, kelle kohta andmeid tahetakse küsida, mitte aga täieliku andmebaasi esitamist maksuametile Maksuameti väited
? Rahandusministeeriumil kui registri asutajal on alati õigus saada andmeid registri kohta
? Maksuametil kui rahandusministeeriumi valitsusalas oleval institutsioonil lasub järelevalvekohustus maksude tasumise osas. Küsitud andmeid vajab maksuamet ametialaseks kasutamiseks talle riigi poolt pandud ülesannete täitmiseks
? Andmete väljastamine maksuametile ei tähenda nende avalikustamist
? Maksuameti kohustus on maksumaksjate registri pidamine ning mingist andmekogude ristkasutusest pole siin juttu
? Maksuamet pole millegagi ei väärtpaberite keskdepositooriumi ega ka investorite õigusi riivanud ega rikkunud, andmete hankimine väärtpaberitehinguid sooritanute kohta tähendab eelinformatsiooni kogumist selle kõrvutamiseks maksuametile esitatud tulumaksudeklaratsioonidega
? Vaidlusalune ettekirjutus tuleneb maksuameti otsestest töökohustustest
? Informatsiooni kogumise eesmärgil tehtavas ettekirjutuses polegi võimalik viidata mõnele konkreetsele maksuseadusele, nagu EVK seda soovib
? Maksuamet on oma otsustes iseseisev ega vaja rahandusministeeriumi vahendust andmete küsimisel