Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Oskustööjõud väljastpoolt?
Teenindajaid me ikka ole-me leidnud. Muidugi suure vaevaga ja kohapeal koolitades. Aga väga mustadel päevadel, kui sõna otseses mõttes töössesuhtumine jätab rängalt soovida, on tulnud mõte, et ehk oleks lihtsam võõrtöölistega.
Küll aga on vahel tekkinud mõte, et küll oleks hea, kui saaks välismaalt kuskilt sellise tugeva spetsialisti-juhi, kellel on selle valdkonna kogemus. Hotellindus on ikka niisugune värk, et ta peab ülemaailmselt suhteliselt sarnaselt toimima. Mingil hetkel ei jätku enam kohapealsetest teadmistest. Meie tööjõuturg on tõesti väga kitsas, väga piiratud.
Korraliku spetsialisti koolitus välismaal läheb aastas ikka oma paarsada tuhat krooni maksma
Ajakirjanike sissetoomi-ne on küll väga radikaalne idee. Ma olen paar korda selle peale mõelnud, nii hästi utoopiliselt, aga ka välja mõelnud, miks sellest asja ei saa. Võõrtöölistega eestikeelset ajalehte ei tee. Kogemus ütleb, et ka väliseestlased Eesti ajakirjanduses läbi ei löö. Nad ei tunne seda, seal peab kätt pulsil hoidma ja olema selle rahva hulgas.
Management'i poole peal on see teoreetiliselt võimalik. Aga sama häda, et kui kuulame mingeid lääne manager'e rääkimas meediaärist, siis põhiliselt räägitakse mingitest lõuna-ameerika jms mudelitest. Meil on ikkagi pisikene pesukauss, kus peale teooria töötavad isiklikud tasandid -- kes kellega kuidas läbi saab jne. Need on sageli otsustavad.
Columbia kivi tootmises tuli meil tehase käivitamisel üks mees Ameerikast sisse osta. See ei ole odav lugu. Tippmehe ostmisel, kes asja edasi viiks,on mõte. Aga selleks peab olema võimas käive ja selge suund, kuhu tahad jõuda. Ehitustegevus ei nõua täna, vähemalt meie tasandil, sellist lääne spetsialistide kaasamist.
Lääne inimesel on meie keskkonnas raske orienteeruda. Ma vaatan sedagi, kui hädas nad on Moskvas, kus me ka tegutseme, ei suuda mõista vene inimest ja elu.
Keskastme kaadrist me tunneme küll puudust. Me oleme kasutanud Venemaal türklasi, aga sellepärast, et nad teevad madala palga eest tööd. Venelasi ei ole saanud kasutada, nende ohjamisega on probleeme.
Eestis on küll headespetsialistide defitsiit, aga meie oleme läinud seda teed, et püüame panka tööle saada Eestist pärit inimesi, kes on õppinud ja kel on ka töökogemus. Küll on meil kontakt mitmetega ja püüame know-how'd kätte saada. Aga seda, et keegi tuleb siia ja hakkab tegema -- täna me seda teed ei ole läinud. Ma ei anna hinnangut, on see õige või mitte.
Sellisel kombel on ikkagi tegemist stabiilsema tööjõuga. Igasugused võõrleegionärid on ikkagi võõrleegionärid. Neil on tavaliselt lühiajaline eesmärk -- üks selline on saada kogemus ja siis ennast natukese aja pärast kusagil kallimalt müüa, teine -- leida mingeid ärivõimalusi ja sellest kasu lõigata, kolmas -- lihtsalt võimalikult suurt raha küsida.