13. oktoober 1997 kell 22:00

Postiteenuste turg vajab reguleerimist

ASi Eesti Post põhitegevus on postside teenuste osutamine juriidilistele ja eraisikutele. Tänase postitarbija vajaduste rahuldamiseks tuleb postiteenindust pidevalt edasi arendada, uuendada ja moderniseerida. Oma tegevusega on Eesti Post järjekindlalt otsinud võimalusi kliente paremini teenindada.

Pidevalt on kasvanud klientidele pakutavate teenuste arv. Uue teenuseliigina alustati möödunud aastal pangaoperatsioonide teostamist postiasutuste kaudu. Intensiivistus kaubapakkide vedu postitraktidel ja reklaami otsepostitus, teostatakse pakivedu uksest ukseni.

Rahvusvahelise kiirkulleriposti (EMS) vahetus toimub 53 riigiga, väärtkirjade vahetus 30 riigiga. Alustati eurokirjavahetust Rootsiga ning prioriteetposti kulgemisstandardite väljatöötamist.

Äriringkondade nõudluse rahuldamiseks on sõlmitud kokkulepped makstud vastusega (IBRS) kommertskorrespondentsi vahetuseks kaheksa riigiga (USA, Holland, Iirimaa, Inglismaa, Läti, Prantsusmaa, Rootsi, Soome), samuti väljastame litsentse sisemaisele makstud vastusega kommertskorrespondentsile ja litsentse ümbrikele tähisega «Postimaks tasutud».

Postitalitus on suurendanud oma osakaalu ajakirjanduse kojukandel. Ajalehtede kiiremaks kättetoimetamiseks teostatakse varahommikust kojukannet Tallinnas ja maakonnakeskustes. Välja on töötatud perioodiliste väljaannete kiirtellimuste teenus. Käesoleva aasta septembrist on post alustanud ajalehtede pühapäevast kannet.

Järjekindlalt on kasvanud väljuva kirikorrespondentsi maht. Kui 1995. aastal saadeti ühe elaniku kohta 21 kirja aastas, siis 1996. aastal saadeti 25 kirja ja 1997. aasta prognoosiks on 30 kirja elaniku kohta.

Arenenud riikides on postiteeninduses üldreeglina rakendatud järgmine kord:

-- seadusandja määrab postiteenuste kogumi, nn universaalteenuse, mis iga tarbija peab (vajaduse korral) saama olenemata elu- või asukohast riigis ühtsete tariifide alusel;

-- kuna maal on tarbijaskond hajutatud, saadetisi vähem ning teenuse omahind seepärast tunduvalt kõrgem kui linnas, maksab linna tarbija osa maal asetleidnud postiteenuse kulusid kinni, sest tariifid on ühtsed ja välja arvestatud kõikide teenuste osutamise kulude alusel;

-- et teenuse osutaja oleks võimeline osutama seda kindlaksmääratud (universaalset) teenust, tõkestatakse konkurents reserveeritud teenusega, nt kirisaadetise osas.

Mõnes riigis (Euroopas, Rootsis ja Soomes) ei ole konkurentsi tõkestatud, kuid postitalitusele korvatakse maapiirkonna postiteeninduse kahjum riigieelarvest.

Meil on postiteenuste turg riigi poolt reguleerimata. Eesti Postile ei ole määratud ei kohustust universaalteenusena, ei ainuõigust ega riigieelarvest dotatsiooni.

Seepärast on suuremates linnades ilmunud postiteenuste turule konkurendid, tõmmates Eesti Postilt ära suurkliente. Nende klientide teenindamisel pole vaja läbida kulukat postkastide tühjendamise ringi 12--18 korda nädalas, sest saadetised saab tuhandete viisi kätte ühest kohast.

Eesti Post ei nõua monopoli. Soovime, et postiteenuste turg oleks reguleeritud, et juhul kui on mitu teenindajat, oleksid nad võrdsetes tingimustes.

Traditsioonilised postiteenused ei anna praegu Eesti Postile kasumit. Eesti Post elab ja areneb praegu täiendavate teenuste arvel. Me peame postitalitusele looma aluse, mis sarnaneb postiteenindamisega arenenud maades.

Erinevalt paljudest Euroopa riikidest on meil rakendatud peale traditsiooniliste postiteenuste veel üle 30 täiendava teenuse.

Pingeline töö, täiendavad teenused, range kokkuhoid, töökorralduse ja koolituse parandamine on võimaldanud Eesti Postil viimastel aastatel majandusaasta lõpetada kasumiga.

Seadustega reguleerimata konkurents võib aga postiteenindust maal tugevasti kahjustada ning seepärast taotleb Eesti Post sideseaduse muutmist, kohustuslike teenuste kehtestamist ja reserveeritud teenuse määramist.

Hetkel kuum