Artikkel
    • Uudised
    • 13. oktoober 1997 kell 22:00
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Postiteenuste turg vajab reguleerimist

    ASi Eesti Post põhitegevus on postside teenuste osutamine juriidilistele ja eraisikutele. Tänase postitarbija vajaduste rahuldamiseks tuleb postiteenindust pidevalt edasi arendada, uuendada ja moderniseerida. Oma tegevusega on Eesti Post järjekindlalt otsinud võimalusi kliente paremini teenindada.
    Pidevalt on kasvanud klientidele pakutavate teenuste arv. Uue teenuseliigina alustati möödunud aastal pangaoperatsioonide teostamist postiasutuste kaudu. Intensiivistus kaubapakkide vedu postitraktidel ja reklaami otsepostitus, teostatakse pakivedu uksest ukseni.
    Rahvusvahelise kiirkulleriposti (EMS) vahetus toimub 53 riigiga, väärtkirjade vahetus 30 riigiga. Alustati eurokirjavahetust Rootsiga ning prioriteetposti kulgemisstandardite väljatöötamist.
    Äriringkondade nõudluse rahuldamiseks on sõlmitud kokkulepped makstud vastusega (IBRS) kommertskorrespondentsi vahetuseks kaheksa riigiga (USA, Holland, Iirimaa, Inglismaa, Läti, Prantsusmaa, Rootsi, Soome), samuti väljastame litsentse sisemaisele makstud vastusega kommertskorrespondentsile ja litsentse ümbrikele tähisega «Postimaks tasutud».
    Postitalitus on suurendanud oma osakaalu ajakirjanduse kojukandel. Ajalehtede kiiremaks kättetoimetamiseks teostatakse varahommikust kojukannet Tallinnas ja maakonnakeskustes. Välja on töötatud perioodiliste väljaannete kiirtellimuste teenus. Käesoleva aasta septembrist on post alustanud ajalehtede pühapäevast kannet.
    Järjekindlalt on kasvanud väljuva kirikorrespondentsi maht. Kui 1995. aastal saadeti ühe elaniku kohta 21 kirja aastas, siis 1996. aastal saadeti 25 kirja ja 1997. aasta prognoosiks on 30 kirja elaniku kohta.
    Arenenud riikides on postiteeninduses üldreeglina rakendatud järgmine kord:
    -- seadusandja määrab postiteenuste kogumi, nn universaalteenuse, mis iga tarbija peab (vajaduse korral) saama olenemata elu- või asukohast riigis ühtsete tariifide alusel;
    -- kuna maal on tarbijaskond hajutatud, saadetisi vähem ning teenuse omahind seepärast tunduvalt kõrgem kui linnas, maksab linna tarbija osa maal asetleidnud postiteenuse kulusid kinni, sest tariifid on ühtsed ja välja arvestatud kõikide teenuste osutamise kulude alusel;
    -- et teenuse osutaja oleks võimeline osutama seda kindlaksmääratud (universaalset) teenust, tõkestatakse konkurents reserveeritud teenusega, nt kirisaadetise osas.
    Mõnes riigis (Euroopas, Rootsis ja Soomes) ei ole konkurentsi tõkestatud, kuid postitalitusele korvatakse maapiirkonna postiteeninduse kahjum riigieelarvest.
    Meil on postiteenuste turg riigi poolt reguleerimata. Eesti Postile ei ole määratud ei kohustust universaalteenusena, ei ainuõigust ega riigieelarvest dotatsiooni.
    Seepärast on suuremates linnades ilmunud postiteenuste turule konkurendid, tõmmates Eesti Postilt ära suurkliente. Nende klientide teenindamisel pole vaja läbida kulukat postkastide tühjendamise ringi 12--18 korda nädalas, sest saadetised saab tuhandete viisi kätte ühest kohast.
    Eesti Post ei nõua monopoli. Soovime, et postiteenuste turg oleks reguleeritud, et juhul kui on mitu teenindajat, oleksid nad võrdsetes tingimustes.
    Traditsioonilised postiteenused ei anna praegu Eesti Postile kasumit. Eesti Post elab ja areneb praegu täiendavate teenuste arvel. Me peame postitalitusele looma aluse, mis sarnaneb postiteenindamisega arenenud maades.
    Erinevalt paljudest Euroopa riikidest on meil rakendatud peale traditsiooniliste postiteenuste veel üle 30 täiendava teenuse.
    Pingeline töö, täiendavad teenused, range kokkuhoid, töökorralduse ja koolituse parandamine on võimaldanud Eesti Postil viimastel aastatel majandusaasta lõpetada kasumiga.
    Seadustega reguleerimata konkurents võib aga postiteenindust maal tugevasti kahjustada ning seepärast taotleb Eesti Post sideseaduse muutmist, kohustuslike teenuste kehtestamist ja reserveeritud teenuse määramist.
  • Hetkel kuum
Otsustatud: Vene diisel saab hinnalae, toornafta suhtes üksmeelt ei leitud
USA töötus kukkus 53 aasta madalaimale tasemele
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Raadiosaated
Jüri Mõis: pärast sõja lõppu on oodata tohutut majandusbuumi
Ettevõtja Jüri Mõisa vaade majanduse taastumisele on optimistlik. Sõda venib küll pikale, kuid ükskord saab see läbi ja sellele järgneb majanduse tugev kasv, rääkis ta hommikuprogrammis.
Ettevõtja Jüri Mõisa vaade majanduse taastumisele on optimistlik. Sõda venib küll pikale, kuid ükskord saab see läbi ja sellele järgneb majanduse tugev kasv, rääkis ta hommikuprogrammis.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Andi Pleskovski: tänavuse aasta hea ja halb stsenaarium büroopindade turul
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Balti börsiindeks pani tõusunädalale punase punkti
Tõusumeeleolus kulgenud nädala lõpetas Balti koondindeks Baltic Benchmark siiski miinuses, taandudes keskmisest suurema käibega päeval 0,21%.
Tõusumeeleolus kulgenud nädala lõpetas Balti koondindeks Baltic Benchmark siiski miinuses, taandudes keskmisest suurema käibega päeval 0,21%.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Kõik juhtimise artiklid
Jätkusuutlikuma tuleviku nimel - Jaguar Land Rover
Kõik kategooria artiklid
Ukraina
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Kõik Ukraina artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Avaliku sektori silmakirjalik saladus: riigiasutused skeemitavad arvetega
Hambaarstide palgad logisevad: maksuamet võitleb ümbrikupalga ja OÜtajatega Tabel: 50 alla 1000eurose palgaga hambaravikliinikut
Kaaperdatud äri: Wendre omanik nõuab endiselt juhtkonnalt kolme miljonit eurot
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Raadiohommikus teeme selgeks lennunduse hetkeseisu
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid

Dividendide TOPDividendide TOP

Suurima omanikutulu teenijad

Suur dividenditüli ajas eduka metalliäri omanikud kohtusse
1
Mikheil Lomtadze8 111 522
2
Väino Kaldoja6 000 000
3
Alar Tamming3 993 300
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad uudised

Raadiosaated
Äripäev eetris: Viljandi ettevõtja veidrad seletused pole loogilised
Viljandi küünlatootja Hansa Candle’i omaniku Harri Juhani Aaltoneni põhjendused, miks ta hoiatab, et tahab töötajate palkasid kärpida ja suitsetajaid trahvida, on väga veidrad, rääkisid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Viljandi küünlatootja Hansa Candle’i omaniku Harri Juhani Aaltoneni põhjendused, miks ta hoiatab, et tahab töötajate palkasid kärpida ja suitsetajaid trahvida, on väga veidrad, rääkisid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Rootsit tabanud pankrotilaine räsib enim ehitust
Rootsi pankrottide arv tõusis jaanuaris vähemalt kümne aasta suurimaks, pankrotistujatest viiendik on ehitusettevõtted, kirjutab Bloomberg.
Rootsi pankrottide arv tõusis jaanuaris vähemalt kümne aasta suurimaks, pankrotistujatest viiendik on ehitusettevõtted, kirjutab Bloomberg.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.