Postiteenuste turg vajab reguleerimist

Äriringkondade nõudluse rahuldamiseks on sõlmitud kokkulepped makstud vastusega (IBRS) kommertskorrespondentsi vahetuseks kaheksa riigiga (USA, Holland, Iirimaa, Inglismaa, Läti, Prantsusmaa, Rootsi, Soome), samuti väljastame litsentse sisemaisele makstud vastusega kommertskorrespondentsile ja litsentse ümbrikele tähisega «Postimaks tasutud».

Postitalitus on suurendanud oma osakaalu ajakirjanduse kojukandel. Ajalehtede kiiremaks kättetoimetamiseks teostatakse varahommikust kojukannet Tallinnas ja maakonnakeskustes. Välja on töötatud perioodiliste väljaannete kiirtellimuste teenus. Käesoleva aasta septembrist on post alustanud ajalehtede pühapäevast kannet.

Järjekindlalt on kasvanud väljuva kirikorrespondentsi maht. Kui 1995. aastal saadeti ühe elaniku kohta 21 kirja aastas, siis 1996. aastal saadeti 25 kirja ja 1997. aasta prognoosiks on 30 kirja elaniku kohta.

Arenenud riikides on postiteeninduses üldreeglina rakendatud järgmine kord:

-- seadusandja määrab postiteenuste kogumi, nn universaalteenuse, mis iga tarbija peab (vajaduse korral) saama olenemata elu- või asukohast riigis ühtsete tariifide alusel;

-- kuna maal on tarbijaskond hajutatud, saadetisi vähem ning teenuse omahind seepärast tunduvalt kõrgem kui linnas, maksab linna tarbija osa maal asetleidnud postiteenuse kulusid kinni, sest tariifid on ühtsed ja välja arvestatud kõikide teenuste osutamise kulude alusel;

-- et teenuse osutaja oleks võimeline osutama seda kindlaksmääratud (universaalset) teenust, tõkestatakse konkurents reserveeritud teenusega, nt kirisaadetise osas.

Mõnes riigis (Euroopas, Rootsis ja Soomes) ei ole konkurentsi tõkestatud, kuid postitalitusele korvatakse maapiirkonna postiteeninduse kahjum riigieelarvest.