• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tondi oksjoni tulemus jääb jõusse

    Oksjonikomisjoni esimees, linnavaraameti osakonnajuhataja Udo Klopets teatas, et ainsa protesti esitas firma, kes jäi oksjonile registreerimata. Klopetsi väitel ei kuulu firma nimi ega protesti sisu avalikustamisele. «Vastame ainult protesti esitajale,» kinnitas Klopets.
    Oksjoni võitjaks osutunud Arco Vara nõukogu liige Hillar-Peeter Luitsalu teadis öelda, et protesti esitas riiulifirma AS Armingor, mille esindajal puudusid volitusi tõendavad dokumendid. «Meie teada on tegemist lihtsalt ühe õnnemängijaga,» lausus Luitsalu.
    Tallinna linnavaraamet pani 8. oktoobril ühes paketis avalikule enampakkumisele 12 Tondi krunti üldpinnaga 18,5 ha, määrates alghinnaks 18,43 mln krooni ehk alla 100 krooni ruutmeetri eest. Viiest osavõtjast tegid pakkumuse vaid Merko Ehitus ja Arco Vara, kes olid varem kokku leppinud edasises koostöös. Lõpphinnaks jäi 18,63 miljonit.
    Mitme kinnisvaraärimehe väitel ei saa kahtlust olla, et Arco Vara mõjutas ülejäänud kolme osavõtjat, kes oksjonil suud lahti ei teinud, ehkki keegi neist ei nõustu seda avalikult tunnistama.
    «Meie huvi on kinnisvaraturul ka edaspidi midagi ära teha,» põhjendas üks oksjonil osaleja oma soovi anonüümseks jääda. Ta kinnitas, et igal juhul ei tähendanud vaikimine oksjonil äkilist huvikaotust Tondi maade vastu. «Pärast võitlust ei ole mõtet rusikatega vehkida,» lisas ta, soovimata täpsustada, millises vormis ja kus oksjonieelne võitlus toimus.
    Oksjonikomisjoni juhtinud Udo Klopets ütles, et enne enampakkumise algust käis osavõtjate vahel koridoris elav suhtlemine. «Sebimist oli näha, aga loomulikult ei oska ma öelda, kas nad rääkisid ilmast või sõlmisid mingeid kokkuleppeid,» sõnas Klopets.
    Hillar-Peeter Luitsalu väitis, et Arco Vara ei sõlminud kokkuleppeid kellegagi peale Merko Ehituse. «Möönan, et meil lihtsalt läks hästi,» ütles ta.
    Tondi piirkonnas on ärimaa maksustamishind 250 krooni ruutmeeter ja paremate kruntide turuhind kinnisvarafirmade hinnangul kuni 500 krooni ruutmeeter. Spetsialistide hinnangul on suurem osa oksjonil müüdud maast muinsuskaitsepiirangute tõttu küll kaheldava turuväärtusega, kuid igal juhul on lõpphind 100 krooni ruutmeeter nii perspektiivika asukoha puhul vähe.
    Luitsalu tunnistas, et tegelik võitlus käis 5,5 ha suuruse krundi pärast Tammsaare tee ja Tuisu tänava vahel, mis on äripindade ehitamiseks väga atraktiivne. «Aga Tondi sõjaväelinnaku territooriumil on ikka väga nukraid alasid ka,» ütles Luitsalu.
    Kinnisvarafirmadest saadud hinnangute põhjal selgub, et Tallinna seni suurima maaoksjoni tulemusel õnnestub Arco Varal osta Tuisu tänava krunt veidi vähem kui turuhinnaga ja saada kogu Tondi sõjaväelinnak kätte tasuta.
    Kinnisvarafirmade liidu juhatuse esimees Indrek Saul märkis, et ostjatevahelised kokkulepped ei ole kinnisvaraoksjonitel sugugi haruldased. «Ostjate soov on ju ikka müüjale ära teha,» ütles Saul. «Müüja peab alati valvel olema.»
    Saul märkis, et kui müügi korraldajal on alust kahtlustada ostjatevahelisi kokkuleppeid, on tema kohus enampakkumine viivitamata katkestada. Müüjal on võimalus oksjon edasi lükata, tuues näiteks hiljem juurde ainult talle teadaolevaid pakkujaid, väitis Saul.
    Kinnisvarabüroo Uus Maa tegevdirektor Urmas Laur ütles, et erafirmade omavahelised kokkulepped ja nende saavutamiseks kasutatud vahendid on üksnes erafirmade enda asi. «Arco Vara oli lihtsalt aktiivne ja üritas ülepakkumise asemel koostööd teha,» väitis Laur.
    Udo Klopets nentis, et ka mõnel varasemal linnavaraameti oksjonil on juhtunud, et kõik osavõtjad peale ühe on vait. «Linn ei saa sekkuda ostjatevahelistesse kokkulepetesse,» ütles Klopets.
    Kinnisvaraspetsialistide sõnul on Arco Vara äriedu üks eeldusi eriti hea läbisaamine Tallinna linnaametnikega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Soome rublades ei maksa, firmad panevad ennast gaasikatkestuseks valmis
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.