The Economist: Eestil pole kasulik ELiga ühineda

Seepärast ei suhtu sugugi kõik eestlased innukalt väljavaatesse, et Eesti võib järgmise aastatuhande alguses Euroopa Liiduga ühineda. Sõit teisele poole Soome lahte meenutab paljudele eestlastele «naasmist sotsialismi», märkis ajakiri.

Eesti Panga kõrge ametnik ütles The Economistile, et loodetavasti ei tule ühinemist ELiga niipea, sest Eesti on liiga vaene, et lubada endale kohatut majanduspoliitikat. Keskpanga ametnik, kelle nime ajakiri ei avaldanud, naljatas, et Eesti võiks ühineda pigem Põhja-Ameerika vabakaubanduslepinguga (NAFTA).

Samas on majandus vaid mündi üks pool, märgib The Economist. Eesti puhul on ühinemine ELiga peamiselt julgeoleku küsimus.

Venemaa püüab muuta Balti riikide ühinemise ELiga võimalikult keeruliseks, keeldudes kirjutamast alla piirilepingutele. See teeb ühinemise ELiga Balti riikidele veelgi ahvatlevamaks.

Eesti loodab ka, et ühinemine ELiga suunab lõviosa Baltikumi tehtavatest välisinvesteeringutest Eestisse.

Pool Eesti ekspordist tuleb väliskapitalist sõltuvatest firmadest, mis kätkeb The Economisti hinnangul endas ka tõsist ohtu. Ka The Economist tuletab Eesti puhul meelde Kagu-Aasia näidet, kust kapital kiiresti välja voolas.

«Eesti võib avastada, et ühinemine Euroopa Liiduga on vajalik Tai saatuse vältimiseks,» kirjutas The Economist. BNS