Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaitse(tolli)ingel
- Andres Varik vedas tollivankri edukalt mäetippu. 15. jaanuarist saadik parlamendi menetluses suuri sõdasid ja uneta öid tunnistama pidanud tollitariifiseadus on riigikogus vastu võetud.
Riigikogu on leidnud, et Eesti majandus areneb liiga kiiresti, parem on see kammitsaisse panna. Maapoliitikute eestvedamisel võeti suund Eesti senise majanduspoliitika põhimõttelisele muutmisele.
Seda, et Eesti edumeelne, kaitsetollideta ja kontrollimatuks paisuvate põllumajandustoetusteta põllumajanduspoliitika on õige olnud, näitas ka OECD uurimus, millest selgus, et kolmest Balti riigist on Eestil suurimad eeldused tulemuslikuks põllumajandustootmiseks.
Kaitsetollid kehtestanud Läti ja Leedu on nendega hädas kui tüdruk titega. Lätis põhjustasid kaitsetollid varimajanduse lokkamise. Leedu presidendi nõuniku sõnul on nad põllumajanduse riikliku reguleerimisega otsinud sotsiaalset õiglust, mitte niivõrd majanduslikku efektiivsust, pole aga kumbagi saavutanud.
Kaitsetollide kehtestamine Eestis muudab ettevõtluskeskkonna ebastabiilseks ja halvendab meie elatustaset. OECD andmeil kulutas eestlane mullu toidule kolmandiku oma sissetulekutest. Lätlased ja leedukad aga enam kui poole.
Müts maha mehe ees, kes on suutnud parlamendi enamusele selgeks teha, et Eesti liberaalne majanduspoliitika, mis soosib ettevõtlikkust, efektiivsust ja konkurentsis läbilöömist, on tunduvalt vähem oluline kui endisaegsete suurmajandite ebarentaablite ja tulevikuta järglaste elushoidmine.