Riigilõivude tõstmine pärsib leiundust

Selle nädala kolmapäeval riigikogus teisel lugemisel oleva seaduseelnõu kohaselt tahetakse riigilõivumäärasid tõsta keskmiselt 30 protsenti. Pätsi sõnul oli seaduseelnõu menetlemine patendiametile täielik üllatus. «Patendiameti ülesanne on soodustada majandustegevust, mitte täita riigieelarvet,» lausus Päts.

Tema andmeil andis patendiamet riigilõivude näol eelmisel aastal riigieelarvesse 13,7 miljonit krooni. «See on meie ülalpidamiskuludest ligi kaks korda rohkem,» lisas Päts. «Kui riigilõive suurendatakse, siis taotluste arv väheneb ja seega vähenevad ka laekumised riigieelarvesse.»

Pätsi hinnangul on leiundustegevust puudutavad maksumäärad Eesti niigi kõrged, ulatudes keskmiselt 80 protsendini Põhjamaade riigilõivumääradest. «Rahvusvahelised patendiorganisatsioonid püüavad hoopis maksumäärasid alandada,» märkis Tartu patendivolinik Jüri Käosaar.

«Kui riik tahab maksumäärasid tõstes lõigata kohest kasu, siis tegelikult saeb ta oksa, millel istume,» iseloomustas Eesti teaduste akadeemia asepresident, küberneetikainstituudi peateadur Boris Tamm. «Riik peaks olema huvitatud võimalikult kiirest innovatsioonist tehnosiirdesse.»

Keemiku ja ärimehe Marek Strandbergi sõnul pole Eesti leiundustegevuse kaitse praegu piisavalt hõlbus ja kiire.

«Kardan, et riigilõivude tõustes jääb teenus samale kvaliteedile,» lausus Strandberg. «Kui leiutis on kuum, eelistatakse seda patenteerida pigem mujal.» Strandberg ütles, et ta on mitme keemiatehnoloogiaga seotud leiutise puhul esitanud taotluse patendi saamiseks USAsse.