• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Täna selgub ühistupanga tegevusloa saatus

    STARi ühistupanga asutajate sõnul keeldus Pilvia Nirgi põhjendamatult pangale tegevusloa andmisest.
    Ühistupanga asutajaliige Tanel Järvet ütles, et suure tõenäosusega kuulutab kohus Nirgi avalduse täna põhjendamatuks, sest seaduse järgi on ühistupankade asutamine võimalik. Järvet ütles, et ei mõista, miks astub keskpank vahele ühistulise ettevõtlusvormi arengule Eestis.
    Nirgi lausus, et ei pöördunudki tegevusloa andmise küsimuses seaduses ettenähtud korras keskpanga nõukogu poole, sest pidas nõukogu selleks liiga auväärseks asutuseks. Nirgi sõnul näeb keskpanga tava ette, et pangainspektsioon vaatab enne kõik avaldused läbi ja saadab sobivad läbivaatamiseks panga nõukogule.
    «Andsime oma kirjaga vaid head nõu,» põhjendas Nirgi STARi ühistupanga asutamisdokumentide tagastamist.
    Nirgi lausus pärast kohtuistungit, et ühistupank ei saanud tegevusluba, sest panga omakapital oli vaid 300 krooni. Nirgi ei osanud vastata küsimusele, miks keeldus keskpank ühistupanga asutamiseks luba andmast, kuigi sellise panga asutamise võimalus on seadustes välja toodud.
    STARi ühistupanga juhataja Tanel Järvet ütles, et ei kavatse Eesti Panga survele järele anda. Ta ütles, et ka ühistupankurid lähevad oma õiguste eest võideldes järgmise astme kohtusse edasi.
    Järveti sõnul võib vaidlus laheneda kahe aasta pärast, kui riigikogu võtab vastu ühistupankade tegevust käsitleva seaduse. Selle seaduse eelnõu koostamisel teevad STARi ühistupanga asutajad koostööd Maaliiduga.
    Järvet ütles, et ühistuline ettevõtlusvorm on eriti efektiivne maapiirkondades, kus inimesed tunnevad üksteist hästi. Tema sõnul erineb ühistupank tavalisest aktsiapangast selle poolest, et igal ühistupangal on tunduvalt laiem liikmeskond ja igal liikmel on panga koosolekul üks hääl.
    Sellest tulenevalt on ühistupanga tegevusel tugev sotsiaalne kontroll, mis välistab võimalikud pettused. Näiteks Saksamaal tegutseb 150 000--200 000 ühistulist krediidiasutust.
    Sarnaselt tavaliste pankadega tohivad ühistupangad võtta vastu hoiuseid ja pakkuda finantsteenuseid. «Meil on plaanis luua finantskontsern,» märkis Järvet. Sellesse kuuluksid peale ühistupanga investeerimisühistu, kindlustusühistu ja muud ühistuvormid, mis aitaksid arendada ja elavdada ettevõtlust maapiirkondades.
    Järvet nentis, et olukorras, kus Hoiupank ja Maapank maal kontoreid sulgevad, on ühistuline pangandusvorm see, mis suudaks maapiirkondade inimestele finantsteenuseid pakkuda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: kolm mõtet vanalinna käima tõmbamiseks, öölinnapeast pensionäride aktiivsuskontoni
Mõtteid Tallinna vanalinnale uue hingamise andmiseks on üksjagu, kuid nende elluviimise eelduseks on mõtteviisi muutus Vabaduse väljak 7 majas, kirjutab Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik Sander Andla vastukajana Äripäeva juhtkirjale.
Mõtteid Tallinna vanalinnale uue hingamise andmiseks on üksjagu, kuid nende elluviimise eelduseks on mõtteviisi muutus Vabaduse väljak 7 majas, kirjutab Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik Sander Andla vastukajana Äripäeva juhtkirjale.
Nasdaq jäi USA indeksitest ainsana tõusurajale
USA börside sulgudes oli täna ainsana rohelises Nasdaqi liitindeks, teised suuremad indeksid langesid.
USA börside sulgudes oli täna ainsana rohelises Nasdaqi liitindeks, teised suuremad indeksid langesid.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
Raplamaa ettevõtja müüs elutöö: raskeim osa on uue juhi valimine
Oma elutööks olnud põllumajandusettevõtte müünud Tõnu Rahula rääkis saates “Triniti eetris”, et uue omaniku- ehk ka juhikandidaate võrreldes on kõige raskem selgeks saada, kes on tõeline ostja ja kes on niisama huvitundja ja infokoguja.
Oma elutööks olnud põllumajandusettevõtte müünud Tõnu Rahula rääkis saates “Triniti eetris”, et uue omaniku- ehk ka juhikandidaate võrreldes on kõige raskem selgeks saada, kes on tõeline ostja ja kes on niisama huvitundja ja infokoguja.