Täna selgub ühistupanga tegevusloa saatus

«Andsime oma kirjaga vaid head nõu,» põhjendas Nirgi STARi ühistupanga asutamisdokumentide tagastamist.

Nirgi lausus pärast kohtuistungit, et ühistupank ei saanud tegevusluba, sest panga omakapital oli vaid 300 krooni. Nirgi ei osanud vastata küsimusele, miks keeldus keskpank ühistupanga asutamiseks luba andmast, kuigi sellise panga asutamise võimalus on seadustes välja toodud.

STARi ühistupanga juhataja Tanel Järvet ütles, et ei kavatse Eesti Panga survele järele anda. Ta ütles, et ka ühistupankurid lähevad oma õiguste eest võideldes järgmise astme kohtusse edasi.

Järveti sõnul võib vaidlus laheneda kahe aasta pärast, kui riigikogu võtab vastu ühistupankade tegevust käsitleva seaduse. Selle seaduse eelnõu koostamisel teevad STARi ühistupanga asutajad koostööd Maaliiduga.

Järvet ütles, et ühistuline ettevõtlusvorm on eriti efektiivne maapiirkondades, kus inimesed tunnevad üksteist hästi. Tema sõnul erineb ühistupank tavalisest aktsiapangast selle poolest, et igal ühistupangal on tunduvalt laiem liikmeskond ja igal liikmel on panga koosolekul üks hääl.

Sellest tulenevalt on ühistupanga tegevusel tugev sotsiaalne kontroll, mis välistab võimalikud pettused. Näiteks Saksamaal tegutseb 150 000--200 000 ühistulist krediidiasutust.

Sarnaselt tavaliste pankadega tohivad ühistupangad võtta vastu hoiuseid ja pakkuda finantsteenuseid. «Meil on plaanis luua finantskontsern,» märkis Järvet. Sellesse kuuluksid peale ühistupanga investeerimisühistu, kindlustusühistu ja muud ühistuvormid, mis aitaksid arendada ja elavdada ettevõtlust maapiirkondades.

Järvet nentis, et olukorras, kus Hoiupank ja Maapank maal kontoreid sulgevad, on ühistuline pangandusvorm see, mis suudaks maapiirkondade inimestele finantsteenuseid pakkuda.