Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigikogu laob ettevõtete kaarte
Eelmise aasta 18. novembril valitsuse esitatud strateegiliste ettevõtete eelnõu sisaldas 17 äriühingu nime, kuid eelmisel kolmapäeval kasvas nimekiri pärast mitmeid juurde- ja mahaarvamisi riigikogus 23 ettevõtteni.
Strateegiliste ettevõtete nimekirja koostamist nõuab riigi eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadus. Kui mõne strateegiliselt tähtsa ettevõtte aktsiate või osade võõrandamisega kaasneb riigi otsustusõiguse vähenemine, peab sellele tehingule andma oma nõusoleku riigikogu.
Riigikogu liikmed saavad otsuste langetamisel kasutada ainult rahandusministeeriumi koostatud üldsõnalist seletuskirja, mis selgitab vaid, millega antud ettevõtted tegelevad. Seletuskirjas puuduvad andmed riigi osaluse, ettevõtete bilansimahu, kasumi-kahjumi, maksuvõlgade ja muude oluliste majandusnäitajate kohta.
Riigikogus esinedes ütles rahandusminister Mart Opmann, et valitsus mõistab strateegiliselt tähtsate ettevõtete all riigi osalusega äriühinguid, mis on riigile olulised julgeoleku seisukohalt, mille õiguslik regulatsioon on vajalikul määral välja arendamata, mis on vajalikud riigi igapäevase elu häireteta kulgemise huvides ning mille majandustegevusel on otsene ja suur mõju riigi sotsiaalsele ja majanduslikule seisundile.
Üksnes seitsme ettevõtte puhul võib seletuskirjast välja lugeda vastavust konkreetsetele kriteeriumitele või leida vähemalt sarnasust nendega.
Riigile strateegiliselt tähtsate ettevõtete nimekirjas on esimesel kohal kaitseministeeriumile kuuluv relvastuse ja muu kaitseks vajaliku toodangu valmistamise ja remondiga tegelev AS E-Arsenal. See ettevõte jäi eelmisel aastal paari miljoni krooniga kahjumisse.
Eesti esimesel iseseisvusajal asutatud sõjatehas Arsenal laostus pärast okupatsiooniarmee lahkumist. Ühe riigikogu riigikaitsekomisjoni liikme sõnul peaks Arsenal olema riigile strateegiliselt tähtsate ettevõtete nimekirjas riigi julgeoleku ajaloolise sümbolina.
Samas ei pea riik strateegiliselt tähtsaks lennuohutuse keskust, mille kaudu kontrollitakse kogu Eesti õhuruumi.
Maarahva erakonna fraktsiooni esimees Tiit Tammsaar leiab, et strateegiliselt tähtsate ettevõtete nimekirja kinnitamisega venitati USA energeetikafirma NRG Energy, RE Eesti Energia ja valitsuse vahel peetud läbirääkimiste tõttu Eesti ja Balti elektrijaama erastamiseks. «Täna näen möödapääsmatut vajadust strateegiliselt tähtsaks nimetamiseks üksnes kuue ettevõtte puhul: ETA, Eesti Põlevkivi, Eesti Telekom, Eesti Energia põhivõrk ning Eesti ja Balti elektrijaam,» lausub Tammsaar. «Aasta tagasi pidasime põllumeestega Soome ALKO eeskujul vajalikuks ka viina ja piiritusetööstuse riiklikku kontrollimist, kuid praeguses majandusolukorras on see aktuaalsuse kaotanud.»
Riigikogu majanduskomisjoni liige Kalev Kukk Reformierakonnast peab optimaalseks üheksa riiklikult tähtsa ettevõtte olemasolu -- E-Arsenal, Tallinna Sadam, A.L.A.R.A., Eesti Loto, Eesti Telekom, Eesti Post, Eesti Lennujaamad, Eesti Energia põhivõrk ning Eesti Energia dispet?erkeskuse ja tehnilise talituse baasil asutatav aktsiaselts.
«Alternatiiv oleks muuta seadusi, mis riigile strateegiliselt tähtsate äriühingute nimekirja nõuavad,» lisab Kukk. «Nimekiri oli tähtis aasta tagasi, kui püsis oht mõtlematuks erastamiseks erastamise enda pärast.»
Valitsus taganeb mitmest enda poolt aasta tagasi esitatud ettevõttest strateegiliselt tähtsate ettevõtete nimekirjas, kaheldes Liviko, Moe ja Rakvere piiritusetehase, Eesti Posti, Perioodika ja Eesti Viljasalve sobivusest sinna. «Ligemale pooled eelnõus esitatud äriühingud võiks jääda välja,» leiab rahandusminister Mart Opmann. Ta jagab arvamust, et piisavalt heade muude regulaatorite olemasolul puuduks selle nimekirja järele vajadus.
Strateegiliselt tähtsate ettevõtete kohta tehtava otsuse ligi aasta pikkune laagerdumine on asja vaid hägusemaks muutnud. ASi Eesti Raudtee ümberkorraldamise järel võib sellesse nimekirja tekkida veel kuus uut ettevõtet.
Arutelude käik näitab, et keegi riigikogu liikmetest on alati võimeline rohkem kui 70 riigi osalusega ettevõttest mõnda uut kandidaati leidma. Valitsuse esitatud nimekirja iseloomustava seletuskirja puudulik sisu ähvardab otsustamist aga farsiks muuta. Erastamisagentuur on hämmingus
Erastamisagentuuri erastamise divisjoni direktor Avo Annus ütleb, et erastamisagentuurile jääb strateegiliselt tähtsate ettevõtete nimekirja põhimõte arusaamatuks.
«Minu arvates oleks arusaadavam, kui riik määrab oma prioriteedid nii, et näiteks loomulikud monopolid tuleb enne reguleerida, kui nad erastada,» sõnab Annus. «See oleks riigikogu tasemel tehtav otsus, kui öeldakse, et loomulikke monopole ei erastata enne, kui riiklik regulatsioon on loodud, käivitatud ja kõik tingimused paika pandud.»
Arusaadavam oleks Annuse sõnul näiteks nimekiri ettevõtetest, mida riik mitte kunagi mingitel tingimustel ei erasta. «Seda on küll raske teha, kuna Eesti on kuulutanud välja liberaalse majanduspoliitika, mille puhul on raske öelda ühegi ettevõtte kohta, miks just seda ei erastata,» lisab ta.
«Tundub, et praegu on ka tegijad ise selle nimekirjaga suures hädas,» lausub Annus.
Annuse sõnul on strateegiliselt tähtsate ettevõtete nimekirja koostamisega mindud juriidilisse ummikusse. Riigikogu hakkas täiendama valitsuse esitatud äriühingute nimekirja, samas on riigikogu võtnud vastu seaduse, mis ei näe ette, et riigikogu seda nimekirja ise moodustada saab.
«Õnneks on täna formaaljuriidiliselt selline olukord, kus seda nimekirja ei ole kehtestatud,» lausub Annus. «Seni, kui see nimekiri kehtestatakse, tegutseb erastamisagentuur nii, nagu seda nimekirja ei oleks. See on ainuvõimalik seisukoht praegu,» lisab ta.
Küsimusele, kas piiritusetehaste strateegiliste ettevõtete nimekirja kuulumine on peletanud neist eemale võimalikke investoreid või seganud nende ettevõtete erastamist, vastab Annus, et strateegiliste äriühingute nimekirja kuulumine otseselt võimalikke erastajaid ei peleta.
Rakvere piiritusetehase erastamine oli juba varem välja kuulutatud ja aktsiate ostmiseks on laekunud ka esialgsed pakkumused. «Rakvere piiritusetehase erastamine käib juba tagasipöördumatult,» väidab Annus.
Kui valitsus võtab vastu ka Moe piiritusetehase erastamise kava, alustatakse kohe ka selle ettevõtte aktsiate müüki, kinnitab Annus.
Annus ütleb, et olukorras, kus piirituse tootmisel ei ole monopoli, ei peaks piiritusetehased strateegiliste ettevõtete nimekirjas olema.
Igaüks võib praegu piiritust sisse tuua niipalju, kui ta tahab ja niisuguse hinnaga, kuidas ta tahab. «Sellises olukorras on oma tehaste hoidmine riigi käes lausa mõttetu,» sõnab Annus.
Mõlemad piiritusetehased turustavad umbes poole oma toodangust Eesti turul. Poolele toodangust peavad nad leidma välisostja. Tekib küsimus, miks peab selle turu eest hoolitsema Eesti riik. «See on ikka paras tegevus eraärile,» leiab erastamisagentuuri ametnik.
«Arusaam, et piirituse tootmine on väga tähtis tööstusharu, pärineb minu arvates kusagilt Teise maailmasõja ajast,» ütleb Annus.