Eesti kroon sattus tugeva välissurve alla

Hansapanga juhatuse aseesimees Rain Lõhmus ütles, et välispangad asusid üleeile aktiivselt Eesti suurematelt kommertspankadelt krooni kokku laenama. Ta ütles, et kogused ulatuvad miljarditesse kroonidesse, ent ei nõustunud täpsemalt laenusummasid kommenteerima.

Ühispanga rahaturgude juhataja Andres Ojamaa ütles, et viimase kahe päeva jooksul on välispangad teinud Ühispanga kaudu Eesti krooni peale tulevikutehinguid ligi 500 miljoni krooni ulatuses. Eile helistasid välispangad pidevalt ja küsid kroonilaenu võtmise tingimuste kohta infot, lisas ta.

Lõhmuse sõnul on pankadevahelised laenuintressid välislaenamise tagajärjel kasvanud mitmekümne protsendini. Ta märkis, et pangad ei soovi kroonide laenamisele välismaale piiri panna, sest välispangad pakuvad paremat intressi kui ettevõtted.

Lõhmus ei välistanud võimalust, et valuutaspekulandid tegutsevad krooni kokku laenates samasuguse skeemi järgi nagu Hongkongis. Seal laenasid välispangad kõrge intressiga kohalikku valuutat, see viis pankadevahelised laenuintressid 300 protsendini, tekitas likviidsuskriisi ja tõi alla väärtpaberituru. Pikemas perspektiivis loodavad spekulandid, et nii Hongkongis kui ka Eestis toimiv valuutakomitee süsteem ei suuda sellisele survele vastu panna ja riikide valitsused otsustavad likviidsuse taastamiseks paisata turule katteta lisaraha, mis tähendabki devalveerimist.

Hoiupanga raha- ja kapitaliturgude osakonna juhataja Hassar Kipp ütles, et krooniga spekuleeritakse tulevikutehingute kaudu, millega loodetakse teenida tulu siis, kui krooni kurss langeb. Kipi sõnutsi pole aga selliste tehingutega otseselt võimalik krooni kurssi mõjutada.

Eesti Panga finantsturgude osakonna juhataja Valdur Laid kinnitas, et krooni langemise ümber võib spekuleerida, ent see ei tähenda, et kroon peaks kukkuma. Tema sõnul on Eestis käibelolevad kroonid kaetud Saksa margaga.

Laidi sõnul peavad Eesti kommertspangad jälgima, et nad end spekulantide õhutusel lõhki ei laena.

Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhataja Aare Järvan ütles, et rünnakuid Eesti krooni vastu on tehtud varemgi, sest paljud spekulandid ei arvesta sellega, et Eestis toimib valuutakomitee süsteem ja devalveerimiseks on vaja riigikogu otsust.

Järvan möönis, et seaduse järgi on keskpangal võimalik lubada krooni kursi 3% kõikumist, ent selle peale Eesti Pank ei lähe.

Eile õhtul kogunesid keskpanga juhtkond ja pankade esindajad erakorralisele nõupidamisele, mille tulemused polnud Äripäeva trükki mineku ajaks veel selgunud.